Me võime ju isekeskis vaielda, kas kliima soojenemise taga on inimtegevus või mitte.
Osa kaaskodanikest on ka äärmiselt skeptilised ses suhtes, kas me saame selle peatamiseks üldse midagi ära teha. Ent fakt on, et kliima soojeneb ja eriti kiiresti on see toimunud viimase kahe sajandi jooksul. Püüame siis vähemalt prognoosida, mida see protsess endaga kaasa toob.
Eks me ole kõik lugenud ajakirjandusest põnevaid ennustusi, kuidas soojema kliimaga Eestis vidistavad peagi parkides papagoid, soodes mulistavad kilpkonnad ja meie prügikastide sisul hoiavad valvsalt silma peal pesukarud. Eesti metsas võtavad aga võimust liigid, mis tunnevad ennast koduselt pigem lõuna pool.
Teadlased nendivad, et paraku need prognoosid suures osas ilmselt ikkagi ei täitu. Eeskätt talviste üksikute ekstreemtemperatuuride tõttu, mida soojalembesed uustulnukad ei pruugi üle elada. Väheste eranditega – näiteks ülimalt visast ja nutikast pesukarust me tõenäoliselt ei pääse, sest oma rännakul on ta jõudnud juba Leetu.
Küll aga toovad kliimamuutused kaasa muudatuse meie puude liigilises koosseisus ja tekitavad aina pehmemate talvede tõttu tublisti peavalu metsameestele. Ka ulukite käekäiku mõjutab soojem kliima – näiteks metssiga ja kitse ootavad ees suisa roosilised ajad, põtra aga vastupidi, kehvemad. Miks ja kuidas, saab lähemalt lugeda Eesti Metsa värskest numbrist.
Head lugemist!
Margo Pajuste
peatoimetaja
Kommentaarid (0)