Lapsega kalale: peamine on kala saada, olgu või üksainus viidikas

Eduka õngitsemise saladus peitub millimeetritega mõõdetavates detailides ja kui need teada, muutub asi palju põnevamaks.

Seda lugu ajendas kirjutama asjaolu, et viimastel päevadel on minult päris palju päritud varustuse soetamise kohta. Küsimusi on seinast seina ja erinevate kalade püügiks. Et enda ja lugejategi elu kergemaks teha, panin kirja mõned detailid uutele hobikalastajatele.

VALIME RITVA. Tihti on lapse esimene kalastusvahend lihtkäsiõng ning paraku olen liiga palju pidanud nägema õnnetuid ja saagita lapsi. Põhjuseks on tihti liialt „jäme“ varustus ja vale püügikoht. Kuid seda viga saab parandada.

Täna on minu poeg Mattias juba nelja-aastane, kuid telefonist fotosid otsides saan öelda, et õngeritva suutis ta peos hoida ja ise kala välja püüda juba kahe ja poole aastaselt. Esimesteks kaladeks olid viidikad ja püügikohaks Pedja jõgi Tallinna‒Tartu maantee silla all. Tagantjärele mõtlen, et saanuks ka parema koha valida, kuid ilmselt olime möödasõidul ja nii need kalad kaldale saidki.

2,5 aastast kuni 5. eluaastani võiks laps püüda kolmemeetrise lihtkäsiõngega. Nii lühikesi korralikke ja kergeid ritvu tegelikult poes suurt saada polegi. Kuid peab olema loov. Nimelt maksavad 4-meetrised lihtkäsiõnged tavaliselt 10 euro ringis, kuid eemaldades kõige jämedama, neljanda jätku saategi lapsele ideaalse ridva.

Siiski leidsin ühe koha, kus on olemas ka 3-meetrine õng, mis kaalub 126 grammi ja maksab 6.95.