Säästa aega, närve ja raha: leia õige matkapliit

Pikal matkal või lihtsalt loodusesse minnes tuleb hästi läbi mõelda, kuidas toitu valmistame.

Sõltuvalt aastaajast on vajadused ja võimalused toidu valmistamiseks kohati üsna erinevad. Talvel vajame kindlasti rohkem energiat, suvel on jälle vedelikukaotus suurem. Talvel saab ohutult lõket teha, suvel võib esineda pikk kuivaperiood, millega kaasnevad tuleoht ja lõkketegemise keeld.

Liikudes looduses mitmeid päevi järjest raske seljakotiga, on õige toitumine ning kiire ja mugav toiduvalmistamine väga olulised. Ise toidu valmistamiseks või kas või kuuma joogi tegemiseks on matkahuviliste varustuses välipliidid. Et lähemalt sotti saada, hakkame neid siin üksipulgi lahkama.

PIIRITUSEPLIIT JÄÄB NÕRGAKS. Eesti matkahoolikute (Asso Kommeri loodud termin inimese kohta, kellel on matkamissõltuvus) seas on üsna levinud piiritusel töötavad vabapõlemise põhimõttel välipliidid, mida oleme ekslikult harjunud kutsuma „priimusteks“. Õigekeelsuse sõnaraamatu järgi on priimus tegelikult eeskujuliku käitumise ja õppeedukusega noormees, Primus aga kaubamärk, mille ajalugu ulatub 19. sajandi lõppu. Esimene maadeuurijatele konstrueeritud välipliit valmis 1892. aastal.

Õige eestikeelne termin oleks matkapliit või välipliit, mitte priimus. Aga kuna Primus oli esimene selle niši tootearendaja, siis pole ka ime, et ettevõtte nimest sai rahvalik termin asja enda kohta.

Kõigile hästi tuntud piiritusel töötav pliit jõuab meieni enamasti tänu Rootsi kuningriigi lahkusele. Selle konstruktsioon on äärmiselt töökindel ja pliit saab veatult hakkama pea kõigis ilmastikuoludes.

Probleemid tekivad ainult tuulise või väga külma ilmaga süütamisel. Tuule puhul tuleb lisaks kaasas olevale tuuletõkkele tekitada veel mingi varje ning külma korral aitab, kui hoida põletit ja piiritust eelnevalt soojas, näiteks põuetaskus.