Tabatud röövpüüdjatelt kätte saadud tuhanded vähid aidati tagasi vette

Jõevähk armastab puhast hapnikurikast vett, seetõttu ei leidu teda sugugi igal pool. Teame umbes 300 jõevähi elupaika, kuid enamikus neist on vähkide arvukus väga väike ja püük pole kuigi tulemuslik. Seda suurem on aga surve neis paikades, kus vähipopulatsioon on veel arvukas, eelkõige Saaremaal ja Lõuna-Eestis, aga ka Harjumaal.

Vähipopulatsiooni kaitseks käisid keskkonnainspektorid augustis püügikohti kontrollimas kõigis maakondades. Selle käigus alustati nii väärteo- kui ka kriminaalmenetlusi ja võeti ära terve hulk märgistuseta, järelikult röövpüüdjatele kuuluvaid püügivahendeid. Keskkonnainspektorid päästsid tänavu röövpüüdjate käest tuhandeid elusaid vähke, kes lasti tagasi vette kasvama ja paljunema.

VABATAHTLIKUD TEGUTSEVAD TAAS. Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlike kalakaitsjate aktiivne liikumine õigel ajal õiges kohas aitas tabada mitmeid röövpüüdjaid. Ainuüksi Harjumaal päästeti röövpüüdjate käest tagasi vette pea 200 vähki. Nagu ka eelnevatel aastatel, vabastati kõige rohkem jõevähke Saaremaal.

Harjumaalt on pärit ka tänavune ehk kõige veidram juhus, mil inspektorid vee ääres üht püügiloata härrasmeest kontrollisid ja tolle suuremat sorti kõht kuival maal aina märjemaks muutus. Riiete alt tuli välja kõhule kinnitatud kott 26 elusa vähiga. Vähid pääsesid vette tagasi, härral aga tuleb nüüd vastust anda väärteomenetluses.

Vähipüügihooaeg sai läbi, kontrollkäigud aga kaugeltki mitte. Just praegu, septembris-oktoobris tuleb jõevähkidele pakkuda rahu, et võimalikult palju isendeid saaks edukalt paljuneda.

Sügisel emasvähi laka alla paigutatud viljastatud marjast kooruvad noorvähid alles järgmisel suvel. Läheb veel mitu aastat, enne kui noorvähid saavutavad suguküpsuse. Seetõttu on ka vähi alammõõdu jälgimise reeglid väga ranged ‒ väiksemad kui 11 cm pikkused vähid tuleb viivitamatult vette tagasi lasta. Asjaolu, et mõõdulint jäi koju või kaldale, ei loe.

Pane tähele!

Vähipüügiaeg on lõppenud ja vees ei tohiks olla ühtki natta ega vähimõrda.

Mõnes veekogus on jõevähi arvukus murettekitav. Lisaks röövpüüdjatele ohustavad jõevähki ebaaus konkurents võõrliikidega, vähikatk ja veekogude reostus.

Keskkonnainspektorid päästsid augustikuus tagasi jõkke tuhandeid ebaseaduslikult püütud vähke.

Aita hoida jõevähi populatsiooni! Kui märkad keeluajal püüki, anna sellest teada telefonil 1247.