Vesilest eestvaates.

Foto: Henn Timm
Vee all
19. oktoober 2021, 16:00

Veealused puugid: kes on vesilestad ja mis asju nad ajavad?

Igaüks teab, et puukide sümpaatiaavaldustest on targem hoiduda. Mullas, kõdus ja vees aga tegutseb veel sadu nendega sarnaseid loomaliike − lesti (mitte segi ajada lestakaladega!). Et sääraseid lesti ei huvita inimesed ega muud selgroogsed, siis neile tavaliselt ei mõelda. Mis kindlasti ei tähenda, et nende tähtsus looduse masinavärgis oleks väiksem kui sooja vere tarbijatel.

Eesti sisevetes elab üle saja väikese lestaliigi.

Erinevalt kuivamaa-sugulastest, kellest muist toitub kõdust, on nad kõik loomtoidulised. Kuid rahu, ainult rahu! Mitte ükski neist ei ründa kalu, inimestest rääkimata.

KAHEKSA JALGA NAGU ÄMBLIKUTELGI. Kes on õieti vesilestad ja mis asju nad ajavad? Nomenklatuuri järgi kuuluvad need elukad ämblikulaadsete klassi (Arachnida) ja alamklassi Acari (lestalised). Nende sugulased on ämblikulised (Araneae), kellest aga pidevalt vee all elab ainult vesiämblik (Argyroneta aquatica). Nii nagu ämblikel, on täiskasvanud vesilestadelgi kaheksa jalga, kuid nende vastsetel ainult kuus. Keha on kerajas või ketasjas, silmi kaks lähestikku asuvat paari. Paljude jalgadel on pikad ujukarvad, mis võimaldavad vajadusel nobedasti liikuda. Täiskasvanud isendid on enamasti 2–3 mm pikad, mõni üksik liik veidi suurem. Niisiis parajasti inimeste nägemisulatuse piirides. Mõni liik on erksat hoiatusvärvi või kirju, mõni kaetud kleepuva limaga.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99