Kõik, mida on vaja teada lõkke süütamisest

Tikud võivad metsas kaasas olla või mitte, kuid tulepulk peab alati olema, soovitab MTÜ Estlander ellujäämisinstruktor Mihkel Ivanov.

Läheme Mihkliga kenal sügispäeval RMK Saula lõkkekohta ja proovime lõkke süütamiseks paar tundi järjest erinevaid meetodeid. Terve eelmise päeva ja öö on sadanud ning metsaalune täiesti läbi vettinud, seega tundub tule tegemine minusugusele amatöörile paras väljakutse. Ent mitte Mihklile.

LEIA KUUSEOKSI JA KASETOHTU. Lõkke tegemine algab materjali varumisest. „Ükskõik kui märg väljas ka poleks, kasetoht ja kuivanud kuuseoksad aitavad tule üles teha,“ selgitab Mihkel. Märga kasetohtu saab kuivatada, kui hoida seda mõnda aega taskus või hõõruda riiete vastu. Kuivanud kuuseoks võib välja näha vettinud, kuid tegelikult on niiske vaid koor, seest on oks ikkagi kuiv ja põleb väga hästi tänu suurele vaigusisaldusele.

LIHTNE LAHENDUS: TIKUD JA TULEMASIN. Klassikalised tuletegemise vahendid on tuletikud ja välgumihkel. Ainus häda, et tulemasin ei kesta kuigi kaua ja tikud saavad ükskord otsa. Pealegi kardavad tikud niiskust ja neid tuleb hoida erilises konteineris või kilekotis.

Märgades tingimustes saab tule üles vahatatud otsaga tikkude või spetsiaalsete tormitikkudega. Viimased põlevad nagu säraküünlad ja isegi vee all.

Tulemasinatest soovitab Mihkel töökindluse mõttes kasutada tormikindlaid mudeleid.

VANIM MEETOD – PUUPULGA HÕÕRUMINE. Selle meetodi miinus on niiske sügisene ilm ja täna ei hakka me isegi proovima, ütleb Mihkel ning selgitab, et puupulga hõõrumine toimib ideaalselt vaid soojal suvepäeval või ideaalilähedaselt kuivade materjalidega. Vibuga pulka aluslaual puurides ja seda pealt klotsiga surudes, et hõõrdumine oleks suurem, saab oskaja õigetes tingimustes tule süüdatud 5−10 minutiga. „Esimesel korral kulus mul niiske ilmaga selleks küll neli tundi,“ märgib Mihkel muiates.