Mitmesugust

Esimesed kudevate lõheliste röövpüüdjad tabatud (3)

Margo Pajuste, 17. november 2021 16:00

20. oktoobril algas lõheliste kuderahu aeg, mil enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud.

Täielik püügikeeld kehtib 30. novembrini, kuid paljudel jõgedel on lõhepüük keelatud või lubatud üksnes kalastuskaardi omanikele veel ka detsembris.

Paraku on kontrollkäigud juba andnud põhjust menetluste alustamiseks. „Oktoobri keskpaiku tabati õhtu esimestel pimedatel tundidel Valgejõe suudmes kodanik, keda on alust kahtlustada nakkevõrguga kalapüügis kohas, kus kalapüük on keelatud. Tema suhtes alustati väärteomenetlus ning lisaks trahvile tuleb tõenäoliselt tasuda ka välja püütud lõhe näol keskkonnale tekitatud kahju,“ räägib Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Aare Pai.

Novembri alguses tabasid Põlvamaa inspektorid ühel Harjumaa lõhejõel öösel kaks ahingutega meest. Värske veri ahingutel andis põhjust otsida pimedalt jõekaldalt ka surmatud kalu. Appi tõttasid Politsei- ja Piirivalveameti koerajuht ja tema neljakäpaline kolleeg Asmo. Viimane võttis kiirelt jälje üles ning leidis seljakotiga metsa peidetud kalad. Viis kudemisaja tõttu eriti haavatavas seisus ahinguga surnuks löödud lõhelist andsid alust menetluse alustamiseks. Lisaks trahvile ähvardab mehi keeluajal ja keelatud vahendiga püütud kalade tõttu kopsaka keskkonnakahju hüvitamine.

KONTROLL KARMISTUB. Lõheliste püügi eest keeluajal või keelatud viisil võib trahvida kuni 1200 euroga. Lisaks trahvile tuleb röövpüüdjal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Keeluajal, keelatud kohas või alamõõdulise kala püüdmise korral korrutatakse tekitatud keskkonnakahju viiega ning ulatub lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 euroni iga isendi eest. Kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, tuleb tasuda kümnekordne keskkonnakahju. 

Et röövpüüdjad ei saaks kalade kudemist nurjata, kontrollib Keskkonnaamet sel perioodil lõhejõgesid tavapärasest tihedamini. „Kudeaegsele järelevalvele aitavad kaasa vabatahtlikud kalakaitsjad ning kolleegid Keskkonnaameti teistest osakondadest,“ ütleb Aare Pai. „Vabatahtlikud abilised on inspektoritele lisasilmad ja lisakõrvad, neist on väga palju abi.“

Lõheliste kudeaja kaitsel saab osaleda igaüks, kes märkab praegusest kuni detsembri alguseni lõhejõgede ääres kahtlast tegutsemist ning annab sellest teada riigiinfo telefonil 1247.