Matk

Liigu looduses endast jälgi jätmata (2)

Kaili Viilma, keskkonnaameti looduskasutuse osakond, 21. november 2021 06:00

TALLAME VÄHEM. Kui läbi raba viib laudtee, siis mõjuva põhjuseta ei maksa sellelt maha tulla.

Foto: Igor Nael

Tore, et inimesed käivad looduses aina enam. Siiski tuleb hoolt kanda ka selle eest, et me keskkonda sellega liigselt ei koormaks.

Koroonapiirangud on inimesi loodusesse toonud rohkem kui kunagi varem.

Linnade ja nende lähiümbruse parkmetsades on sageli näha ulatuslikud radadevõrgustikud; Ida-Virumaa järvede kaldad on autodega kohati päri segi sõidetud. Rohketest räätsamatkajatest on tekkinud kahjustusi rabades – nii suunduvad Viru raba vaatetorni juurest rappa lausa mudateed. Loodus taastub kahjudest vaevaliselt ja aeganõudvalt.

Ärge saage valesti aru, rohkem inimesi looduses on iseenesest hea uudis. Looduses tulebki käia ja Keskkonnaamet soovib seda igati soodustada. Kuid samal ajal tuleb hoolitseda ka loodusväärtuste säilitamise eest.

Haruldaste liikide elupaikade ja kasvukohtade kõrval on Eesti maastikest kõige tallamisõrnemad kuivad samblikukooslused ja märjad madalsood, mis taluvad uuringute põhjal hektari kohta vaid paari jalakäijat päevas. Parasniisketel maadel ulatub talumisvõime mõnekümne inimeseni, aga maha jäävat jälge mõjutavad veel paljud asjaolud – kas liigutakse hajutatult või koondutakse ühte punkti, kas hiljuti on olnud sademeid, kuidas maastikul liigeldakse jpm. Jalutamisel, jooksmisel ja endurosõidul on maastikule üsna erinev mõju. Nii võib juba suhteliselt väike grupp jätta madalsohu ühte punkti kokku joostes märkimisväärse jälje, aga mitusada inimest mustikamännikus hajusalt jalutades ei avalda mitte mingit nähtavat mõju.

RAKENDUS AITAB. Looduse talumisvõimet on Eestis ja ka mujal maailmas juba üsna kaua ja erinevatest aspektidest uuritud. Maaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis on hinnatud ka näiteks räätsade tallamismõju märgaladele ja maastikul korraldatavate võistlusspordiürituste mõju. Uuringud kinnitavad, et suuresti külastajate arvust ja liikumisviisist sõltuvad mõjud on paraku olemas. Edasi uuritakse seda, millise külastajate arvu juures täpsemalt kahjustused ilmnevad.  

LOODUSESSE MINEJALE. Enne enda selja taga toa ukse sulgemist tasub võimalikud piirangud igaks juhuks üle vaadata.

Foto: Kuvatõmmis

Mootorsõidukid jätavad jalakäijatega võrreldes enam jälgi ja suurema arvu osalejatega üritustel on loodusele suurem mõju. Seepärast võiks niisuguseid tegevusi kavandada pigem väljapoole kaitsealasid ning tutvuda enne loodusesse minekut liikumispiirangutega Maa-ameti geoportaali looduskaitse kaardirakenduses. Mootorsõidukid tekitavad lisaks jälgedele ka mürahäiringut ja on kaitsealadel lubatud sageli vaid teedel, mujal üksnes Keskkonnaameti eriloaga.

Kui aga suuremat rahvahulka plaanitakse tuua just nimelt kaitstavale alale, tuleb see eelnevalt aegsasti Keskkonnaametiga kooskõlastada. Kooskõlastust vajavate inimeste arv on kaitsealadel erinev. Loodusreservaati, kuhu on keelatud minna ka üksikul jalutajal, ühtki sündmust muidugi ei lubata. Mujal saab üritustele luba kaitstavatel aladel väljaspool ajalisi liikumispiiranguid ja enamuse haruldaste taimeliikide kasvuperioodi kaaluda, võttes arvesse plaanitud tegevuse sisu, osalejate arvu, ala kaitsekorda, kaitstavaid loodusväärtusi ja muud. Alati võib Keskkonnaametiga ka telefonitsi ühendust võtta ja küsida nõu, kas üks või teine tegevus on teid huvitaval kaitsealal lubatud.

Kõigi looduses liikujate moto võiks olla „Liigu endast jälgi jätmata ja teisi häirimata“.

Vaata lisaks

Kalastaja leiab kehtivad püügipiirangud veebirakendusest.

KALAMEHELE. Nii koha- kui ajapõhised kalapüügile kehtestatud piirangud on rakenduses hõlpsalt leitavad.

Foto: Kuvatõmmis