Mitmesugust

Vereta Jahi meistriks pärjati Enel Lepik  

Margo Pajuste, 18. november 2021 16:00

PÄHKLIPUREJA LEND. Kuna vereta jahimehed rääkisid juba mitmendat päeva väsimatult auto(de)st, siis otsustasin minna Vaibla vahele jalutama. Sattusin pildistama oravat, kes kogus endale talvevarusid. Orav (Sciurus vulgaris) on segatoiduline – põhiliselt sööb ta seemneid, pähkleid,seeni, tigusid. Orava kehapikkus on 20–28 cm, tema saba on kehast veidi lühem, 14–24 cm, ning ta kaalub 170–480 g. Orava keskmine eluiga on 8–10 aastat. Vaenlasteks on tal metsnugis, kassikakk ja kanakull. Looduskaitse alla orav ei kuulu, kuna pole ohustatud liik. Orava rahvapärased nimed: kuusiku- ja käbikuningas, käbiisand, käbitäkk, käbimurdja, käbinärija, käbikaru, oksaisand, seemneraiskaja, puumõõtja, männihärg, pähklivaras, tuletooja, punane lind, põhjamaa ahv.

Foto: Enel Lepik

Tänavu peeti juba 24. korda loodusfotovõistlust Vereta Jaht, kus jäädvustatakse Eestile iseloomulikku loodust.

Vereta Jaht 2021 toimus ka sel aastal kahes etapis. Esimene 21. mai päikesetõusust 23. mai päikeseloojanguni virtuaalselt ehk iga fotokütt pildistas nende kolme päeva jooksul enda valitud piirkonnas kevadist Eestimaa loodust.

Teine etapp toimus traditsioonilises vormis 10.–12. septembrini Viljandimaal, kus fotograafid kogunesid Võrtsjärve kaldal Vaiblas asuvasse baaslaagrisse. Võistluse peakorraldaja Tiit Hundi sõnul osales sel aastal võistlusel pea 40 fotograafi, kelle hulgas on nii iga-aastaseid osalejaid kui ka mõned uued tegijad.

Kevadel ja sügisel pildistatud loodusfotodest valis iga osaleja välja kuni kümme paremat. Nende seast selekteeris žürii omakorda välja umbes 60 huvitavamat fotot, mida saab imetleda aja nõuetele vastavalt vabas õhus fotonäitusel RMK Metsamaja õuel, Tallinnas Toompuiesteel.

Aastate jooksul on loodusfotovõistlusel jahitud nii loomi, linde kui kalu, nii maismaal kui ka veekogudes. Jahiloomaks on olnud kobras, metssiga, metsis, põder, hirv, ilves, metsnugis, mäger, teder, saarmas, metskurvits, metskits, ronk ja kährik. Tänavuseks jahiloomaks oli mink.

Vereta Jaht on päris jahile sarnanev jaht, kus relvadeks fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte. Ei ühtegi pauku, ainult vaiksed kaameraklõpsud. Vereta Jahi eesmärgiks on iseloomustada piltide kaudu piirkonna maastikku ja selle asukaid.

Vereta Jahti korraldavad Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Overall Eesti AS.

Eesti Jahimeeste Seltsi auhind

VASARHAI. Hakkas juba hämarduma, kui otsustasin, et vaatan üle ühe endale veidi tuttava siilu metsade vahel. Hiilisin pisut läbikasvanud kraavi mööda ja üritasin mitte müra teha. Jõudes siilu äärde, tõstsin ettevaatlikult pea ja minu suureks rõõmuks seisis seal põdrapaar, kes mulle mõnusa etenduse pakkus. Sain 15 minutit segamatult pildistada, kui põdrapull lõpuks avastas, et mingi segav tegur hiilib läheduses. Langetasin pea ja kaamera ning liikusin neid segamata uuesti kraavi mööda eemale. Pärast avastasin, näidates pilti sõpradele, et tegu on maa peal elava vasarhaiga. Seda konstateerisid ka mitmed jahimehed.

Foto: Andres Ennok