Eestlased Soome haugivõistlusel. I osa: no pagan, kus suured kalad on?

ESIMENE PÜÜGIPÄEV, 14. OKTOOBER. Päev algas kargelt, hommikul oli taevas selge ja paadisild härmas. Proovisime esmalt kohti, kus eelmisel aastal samal ajal ilusaid kalu saime. Paraku pole aastad vennad – täna õnnestus sealt saada vaid mõned 70-sentimeetrised haugid. Päeva peale proovisime päris mitmeid kohti, aga 80 sentimeetri piiri ületada ei õnnestunud – kõik kalad olid 70–80 cm vahel. Peaasjalikult loopisime rohuseid pillirooservi, aga tundus, et suurem kala ei ole ennast veel päris kalda äärde sättinud.

TEINE PÜÜGIPÄEV, 15. OKTOOBER. Ühtlasi ka viimane treeningpäev enne HK Openi võistlust. Sõitsime palju ringi ja proovisime erineva iseloomuga kohti, et saada paremini aru, kus suur kala olla võiks. Sai avastatud uusi kohti, aga proovitud ka vanu häid, kus varasemalt on kolle tulnud. Kõik need „head“ kohad andsid sel aastal vaid 70-sentimeetriseid kalu. Päeva ainuke korralik kala oli Taavil – 91 cm pikk ja 5 kilo kaaluv haug ühest väikesest sopist. Kuna paadi peale saime kahe päevaga vaid ühe ilusa kala, siis ei läinud me võistlustulle just kõige enesekindlamalt.

KOLMAS PÜÜGIPÄEV, 16. OKTOOBER. HK Openi esimene võistluspäev. Kohe hommikul, paar minutit pärast üheksat, kui võistlus algas, õnnestus Taavil saada kena 82 cm haug. Esimese kala saime kiirelt kirja, aga siis edasi oli mingi aeg päris vaikne või siis ainult alamõõdulised. Proovisime tuulepealseid ja tuulealuseid kohti, aga mingit kindlat loogikat ei olnudki.