Foto: Päästeamet
Toimetas Keit Paju 4. detsember 2021 09:13

Päästeameti vaprad kangelased aitasid kolmapäeval järvejäält tagasi metsa armsa metskitse.

1. detsembril käisid päästjad abistamas kitse, kes Auksi järve jääl jõu kaotas ja sinna abitult lamama jäi. Pinnaltpäästevarustuses päästeprofid tõid metskitse järvelt ära ning hoidsid teda jõu taastumiseni teki sees soojas. Seejärel jalutas kitseke omal jõul loodusesse.

Päästeamet tuletab meelde: jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Inimest kannab „terve“ jää. Selles puuduvad lõhed või praod, väljanägemine on ühtlane ja sile. Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25%, ristipragu ligi 40%.

Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid ka siis, kui jää pakus on lubatud 10 cm, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. Mida kiirevoolulisem veekogu, seda ebaühtlasem on jää!

  • Kuigi miinuskraadide saabudes hakkavad veekogud jäätuma, siis pärast esimesi külmasid tekkinud jää on õhuke ja nõrk ega kanna inimest.

  • Samuti võib kevadel päikeselisel või vihmasel perioodil varem veekogu katnud tugev jää kiiresti õhukeseks muutuda.

  • Ohutum on jääle minna pärast paarinädalast külma ilma, kui õhutemperatuur on olnud pidevalt alla 0 kraadi ning veekogul on viiteid tugevale jääle (nt jalaga katsudes on pind tugev).

  • Tavaliselt on jää nõrgem jõgede kiirevoolulistes kohtades, jõgede suubumiskohtades ja torude suudmetes, allikakohtades, paadisildade tugipostide ümbruses, roostikus, vettelangenud puude võrade ümbruses ja laevateede läheduses.

  • 2-3kraadises vees viibimine on eluohtlik juba 15 minuti ja külmemas vees isegi paari minuti möödudes. Seetõttu on jääaugust pääsemise kiirus ja kannatanu ülessoojendamine väga oluline.

  • Piiriveekogule minnes on oluline teha selgeks piiriveekogul kehtestatud piirangud (näit. riigipiiri kulgemine, piirirežiimi ala). Piiriveekogule minek ja sealt tagasitulek tuleb registreerida lähimas kordonis ning kanda kaasas isiku ja ujuvvahendiga seotud dokumente.