Foto: Erametsaliit
Margo Pajuste 16. detsember 2021 06:00

Euroopa Nõukogu esitas Euroopa Komisjonile oma seisukohad „Euroopa metsastrateegia aastani 2030“ kohta, viidates selle olulistele puudustele ja jagades liikmesriikide muret, et strateegia loomisel ei ole piisaval määral kaasatud kohalikke sidusrühmasid.

Eesti Erametsaliit ootab poliitikutelt julgemat sekkumist metsastrateegia rakendamisesse, et Euroopa tasemel arvestataks rohkem liikmesriikide eripäradega.

Nõukogu leidis, et metsastrateegia peab enam usaldama liikmesriikide kompetentsi, kuna just kohalikel metsaomanikel ja -majandajatel on võtmeroll strateegia elluviimisel.

„Nõukogu seisukoht jagab metsaomanike muret, et praegune universaalne, üks-lahendus-sobib-kõigile lähenemine EL-i metsastrateegias võib kasu asemel tekitada hoopis kahju,“ ütleb Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun. „Me ei saa sama puuga lüüa riike, mille metsamaa pindala erineb sadades kordades, nagu erinevad ka metsakasvatus- ja metsamajandustavad ning metsasektori sotsiaalmajanduslik mõju.“

Erametsaliidu hinnangul ei saa panna ühte patta näiteks Eesti liigirikkaid metsi ja Portugali, kus kasvatatakse kultuurtaimena Euroopasse toodud lühikese raieringiga eukalüpti rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Niivõrd eriilmeliste metsade majandamise viisid pole omavahel võrreldavad.

„Julgustame otsustajaid toetuma Brüsseli ametnike arvamuse asemel meie metsateadlaste tunnustatult maailma parimatele teadmistele,“ lisab Eelmaa. 

Erametsaomanike esindusorganisatsioonina ootab Eesti Erametsaliit, et meie poliitikud seisaksid Euroopas metsastrateegia rakendamise läbirääkimistel senisest aktiivsemalt Eesti ja selle eest, et meie metsade tulevikku puudutavate otsuste langetamisel oleks kandev roll meil endil.

erametsaliit.ee