Vahepealsed suhtelised lumevaesed ja suuremate tormideta talved on meie tähelepanu küll uinutanud, kuid loodus tuletas äsjase tormiga jälle meelde, et raskemateks ilmaoludeks tuleb pidevalt valmis olla. Kui mõõdupuuks võtta inimohvrid, siis oleme muu maailmaga võrreldes seni kergelt pääsenud. Praeguse elektrikriisi ja hinnarekordite taustal peab aga küsima, miks on meie varustuskindlus sedavõrd madal, kui veidigi tugevama tuulega kaob elekter tuhandetelt tarbijatelt, äsjase tormi tipphetkel 16 tuhandest majapidamisest. Jüri Mõisa definitsiooni järgi pole kriis see, kui elekter on kallis, vaid see, kui elektrit ei ole. Kuidas mõjutab puuduv elekter maaettevõtlust ja propageeritud kodukontoreis töötamist? Ja mis peamine – mida ja kas üldse on olukorra parandamiseks ette võetud?
Eesti hakkas loodusjõudusid tõsisemalt võtma pärast kaht kainestavat kogemust: rannikualasid uputanud jaanuaritormi ja Padaorus põhimaantee sulgenud lumetormi. Eelhoiatused toimivad sestpeale efektiivselt, kuid nende järgmisega on iselugu. Sest kuidas hinnata päästjaile saabunud teadet, et auto on kraavi sõitnud auto ei pääse välja ja kütus on otsakorral – seda pärast pidevaid hoiatusi, et tormi ajal tasub autoga liiklusse minna vaid hädavajadusel ning kindlasti hoolitseda piisava kütusevaru eest. Soovitused on selleks, et neid järgida, sest erakorralistes oludes võib päästjate abi ka kusagil mujal tunduvalt rohkem vaja olla.
Kas aga riigiteedel tuisuvangi jäänud kümned autod on põhjus lumekoristajate suunas süüdistava näpuga näitamiseks? Kui teeäärsed prügikastid koristas transpordiamet ära kokkuhoiu nimel, siis teehoolduse osas pole nõudeid keegi lõdvemaks muutnud. Mõistetav, et tuisuga ei saa sahk kõiki teid iga natukese aja tagant lahti lükata. Küll võiks transpordiametil olla lisalepingud omavalitsuste sahameestega, kes erakorralistes oludes päästaksid tundideks lumevangi jäänud autokolonnid jälle vabadusse.
Kuid autodega võrreldes hullemaski seisus on jalakäijad - pole ju normaalne, et kõnniteedega hakatakse tegelema alles siis, kui autoteed on puhtaks aetud. Lumine talv dikteerib, et linnad võtaksid kiiremas korras kõnniteede libedusetõrje majaomanike asemel lõpuks ometi enda kätte. Spetsialistide töö oleks ka kvaliteetsem ja tulemus jalameestele ohutum.
Kommentaarid