Foto: Shutterstock
Mitmesugust
18. veebruar 2022, 16:00

Ajalugu | Kalapüügist pea 80 aastat tagasi: Peipsil jää üle meetri, Tartus kala pole ja hinnad tõusevad

Ilmasõja ajal rakendati harrastuskalastajad rahvast kalaga varustama, 1940. aastate lõpul kirendasid aga lehed eesrindlikest kaluritest, sotsialistliku võistluse võitjaist.

Peipsil hoogne kalapüük

Uus Eesti, 6. veebruar 1940

Peipsil on käsil praegu hoogne kalapüük jääl. Tärivere valla kalurid Kurust, Kataselt, Alajõelt ja Uuskülast sõidavad rannast l0–30 km kaugusele parematele püügikohtadele, mida suvel nad ei saanud kasutada, kuna külaelanikel puudusid mootorpaadid; aerupaatidega nii kaugele sõudmine on liiga raske. Esimesed mootorpaadid nimetatud küladesse osteti alles möödunud suvel riikliku laenuga. Paate saadi neli. Kalasaak on tänavu keskmine. Saadakse ahvenaid, latikaid, sudakaid ning lutse. Kuigi saak pole rikkalik, on teenistus siiski rahuldav, sest kalahinnad rannas on tõusnud. Nii saadakse lutsu puudast 5 kr. mulluse 1 kr. asemel, latikatest 7–8 kr. mulluse 3 kr. asemel jne. Kohapeal viibib kalaostja, kes jääpüügilt toodud kalad ostab ära ning saadab Tallinna.

Ka väiksemad ahvenadki leiavad tänavu turustamist, ilma et tuleks võtta ette pikki müügiretki sisemaale. Kalastamisel käib iga päev 60–70 meest hobuste-regedega. Püügile minnakse hommikul kella 5–6 paiku, tagasi jõutakse õhtuks. Lutsupüüdjad jäävad aga ka ööseks jääle.

Igal hommikul raiutakse uued augud öösel kinnikülmanute asemele. Viru kalureile tõsiseiks konkurentideks on Piirisaare kalurid, kes kogu talve teostavad püüki Alajõe rannas. 15-meheline grupp on varustatud uute ja ajakohaste püünistega, mistõttu ka neil saak on parem.

KELGUGA. Nii liikus kalur Peipsil 1940ndatel aastatel.

Foto: Postimees, Rahvusarhiiv

Jõgi annab rikkalikku kalasaaki

Uus Eesti Pärnu Uudised, 4. mai 1940

Ka merel juba kalapüük alanud. Tindihinnad langesid

Ühenduses jää lagunemisega lahes paranesid järsult kalasaagid jões. Kui siiani kala saadi üsnagi tagasihoidlikult, siis alates kesknädalast on olukord pöördeliselt muutunud. Jõest tõmmati kesknädalal, neljapäeval ja reedel nootadega välja tuhandeid kilogramme tinte ja särgi, kuna merest võrkudega püüdes saadi peamiselt särgi ja wimme. Kuigi lahes liigub veel ajujää, on kalurid hoolimata sellest elavas tegevuses. Vaatamata ohtudele, mida võiks tuua tuule suuna järsk pöördumine, märgivad kalurid lahes ööd-päevad läbi püügikohti ja asetavad merre püüniseid. Mõrdade sissepanemine on praegu täies hoos, kuigi ühel kaluril jää juba mõrrad ära viis.

/---/ Kuna tinte ja särgi viimastel päevadel on saadud rikkalikult, siis langesid kohe ka kalahinnad. Kui teisipäeval näiteks tindikilost nõuti ja makseti 35 senti, siis võis reedel tinte saada juba 15 sendiga kilo. Seega langesid tindihinnad paari päeva kestes üle poole. Rikkalik saak realiseeritakse kalurite poolt peamiselt kohapeal. Eilseks oli Pärnu saabunud juba rida kalaautosid ka Tallinnast, ning päeva jooksul vuras pooltosinat autot tintidega Pärnust pealinna.

PAADIGA. Kalamehed Mähuste järvel.

Foto: Ivar Paalmann, Rahvusarhiiv

KALAPÜÜK

Lasteleht, esimene Eesti lasteajakiri, Postimehe hinnata kaasanne, 1. september 1940

Sõbrad, rääkida nüüd laske:

Küll on kalamehel raske.

Tõuse juba enne koitu,

otsi kaladele toitu.

Kuigi töö ei riku konti,

halb on kanda õngeronti.

Õhk on jahe, kastes rohi,

aga kaevata ei tohi.

Hoolsalt õnge juures passi,

muidu ajad nöörid sassi.

Vahest veelgi virgalt valvaks,

aga vihm teeb elu halvaks.

Kel sest kunstist pole aimu,

õnge saab ehk lahja maimu,

vanu saapaid, oksarisu,

– need ei tõsta söögiisu.

Pead küll kergeks tööd, kuid vale

laisale või rumalale

jõgi kalasid ei anna,

teadma pead, kuis sööta panna.

Lausa pahandust saad särjest,

ainult näkib õnge järjest. Havid, ahvenad ja lutsud –

ei nad tule, kui sa kutsud.

See, kes särgi tahab, pangu

söödaks vihmauss või tangu,

aga havi ussi vihkab,

ainult väikseid kalu ihkab.

Nõnda oma leivapala

teenib see, kes püüab kala.

Sõber, kui sa kalu sööd,

meeles pea mu rasket tööd.

A. Sang

JÄÄL. Kalurid jääaugust võrku välja tõmbamas.

Foto: Postimees, Rahvusarhiiv

Kalapüük Peipsil takistatud

Eesti Sõna, 20. veebruar 1942 

Jää paksus 125 sm.

Tänavune pikk talv ja erakordselt vali pakane on Peipsi järve tugevama jääga kaanetanud kui mitmel eelmisel talvel. Nagu Peipsi kalureilt kuuldub, on jää paksus tänavu keskmiselt 125 sm, kohati aga veel enamgi. Seetõttu on kalapüük peagu täielikult soikunud ning Tartus pole värsket kala peagu sugugi saada, sest ka teised sisejärved on liiga paksu jää all. Suurel määral pidurdab kalapüüki Peipsi järvel ka see asjaolu, et hulk kalureid langes bolševike ohvriks. Ka hävisid sõjasündmuste kestel paljudel kalureil püünised. Möödunud talvel oli samal ajal kui praegu Peipsil juba hoogus kevade-eelne kalapüük käimas ja Tartu oli värske kalaga küllaldaselt varustatud.

Asjaarmastajate kalapüük elustamisele

Eesti Sõna, 14. aprill 1942

Kutsutakse ellu õngesportlaste ringid ja laiendatakse kalapüügi piirkondi.

Eesti Kalurite Keskus ja kalaaktsiooni staap on asunud asutustes ja käitistes organiseerima õngesportlasteringe, et õngespordi elustamise kaudu hõlbustada võimalikult laiade hulkade kaladega varustamist asjahuviliste omaalgatuse korras. Asutustes ja käitistes loodavate ringide kõrval võivad õngesportlaste ringideks koonduda ka teised kodanikud.

Õngitsejate ringide loomise soodustamiseks on Eesti Kalurite Keskuse juures Tallinn, Pärnu mnt. 10, tel. 420-36 tööle rakendatud vastav organisaator, kelle poole lähemate juhiste jne saamiseks võivad pöörduda kõik asjahuvilised. Asjaarmastajate õngitsejate tegevuse elustamine toimub õngesportlaste ringide kaudu, kuna sel teel on kergem teostada õngitsejate varustamist, samuti ka kontrolli kalapüügi ala ettekirjutuste täitmise üle. Ringide kaudu korraldab Eesti Kalurite Keskus ka õngesportlaste varustamist püügivahenditega, niivõrd kui seda lubavad piiratud tagavarad. Ka jääb täiel määral ringide kanda vastutus oma liikmete tegevuse eest. Sel puhul olgu märgitud, et kalapüügi alal kehtivad ka praegu kõik omaaegsed määrused ning röövpüük on endiselt täiesti keelatud.

Lk 52 KALAMEHED EMAJÕEL. Taamal Vabadussild.

Foto: Juhan Tork, Rahvusarhiiv

Kus ja kuidas tohib kalastada?

Eesti Sõna, 6. mai 1942

Kalapüük on praegu rajatud Iseseisvuse ajal kehtinud seadustele ja määrustele. Seetõttu võib kõige vabamalt kalastada avalikes vetes merel ning Peipsi ja Pihkva järvedes. Merekalastaja peab praegusel ajal varustuma merelepääsu või kalastamise loaga, mis antakse välja sadamate valveasutuste poolt.

Kalastamine on alatiselt keelatud merre suubuvate jõgede suudmeis ja nende ümbruses. Kes jõesuudme ümbruses soovib kas käsiõngega või muul viisil kalu püüda, selgitagu enne keelupiirkonna piirid. Käsiõngega püük on alatiselt lubatud vaid Narva jõe suudmes ja selle ümbruses. Enamikes kohtades on jõesuudmete keelupiirkondade piirid tähistatud kaldale asetatud märkidega. Pirita jõe suus asetseb keelupiirkonna kirdepoolne piir 500 meetri kaugusel jõest ja edelapoolne piir Ullupi oja suu kohal. Pirita keelupiirkond, kus ka püük käsiõngega on keelatud, ulatub 2 km kauguseni merele. Samuti nagu merevetes, on kalastamine piiratud ka Peipsi ja Pihkva järve jõesuudmeis. Emajõe suus on püük keelatud 31. maini, Lahejärve jõesuus 15. juunini ja teiste Pihkva järve jõgede suudmeis 30. juunini. Väljaspool jõesuudmete keelupiirkondi võib merel kalapüük käsiõngega toimuda igal pool ja igal ajal.

/---/ Peipsi ja Pihkva järvel on võimalik mõrdadega, võrkudega, nootadega ja põhjaõngedega kalastada üldjoontes samasugustel tingimustel kui merel. /---/

Ühisvetes võib kalapüüki teostada kalda omanik veekogu vastavas osas. Teised isikud võivad niisuguses osas kalastada vaid käsiõngega, ja nimelt kaldaomaniku kirjaliku loaga. Sama käib ka veekogude kohta, mis täies ulatuses on ühe valduses. Samuti nagu avalikes ja ühiskondlikes veekogudes, on kalapüük mitmesuguste määrustega korraldatud ka paljudes väiksemais veekogudes, järvedes ja jõgedes. Sellega on püük siin-seal piiratud aja kui ka teatavate püüniste tarvitamise suhtes. Ka asjaarmastaja kalastaja pidagu meeles, et västra ehk ahingi, samuti lõhkeainete tarvitamine on kalapüügil keelatud! Peale selle on kalastajad kalapüügi kõrval kohustatud teostama kalakaitset. /---/

Kalapüük Viljandimaal elavnemas

Sakala, 6. juuli 1942

/---/ Erilist hoogu näitab Viljandi linna asutuste ja ettevõtete ühine kalapüügi grupp, kuhu kuuluvad nii linnavalitsuse, maavalitsuse, maksuvalitsuse, pankade jne. inimesed. See grupp on püüdnud oma ümmarguselt 150 liikmega üle poole rohkem kalu kui kõik teised ringid kokku. Olgu märgitud, et Viljandi maakonnas on ühtekokku 51 kalastajateringi. Ülemaakondlikus ulatuses on kalapüügiringide poolt juunikuu jooksul püütud ühtekokku 602 kg mitmesuguseid kalu. Neist on suuremaid haugisid 120,5 kg, särgi 111,8 kg, latikaid 97,2 kg, ahvenaid 78,8 kg ja linaskeid 68,6 kg.

Kalaaktsiooni maakondlik allstaap kriipsutab veel kord alla asjaarmastajate kalapüügiringide suurt rahvamajanduslikku tähtsust ja juhib kõigi kalapüügiringide tähelepanu sellele, et suuremate saakide puhul on soovitav kasutada kala soolamise võimalust. Nimelt on aktsiooni allstaabil Viljandis olemas suurem kogus soola, mis on mõeldud kogu ulatuses eelnimetatud otstarbeks, kusjuures iga 5 kg kala kohta võidakse välja anda kuni 1 kg soola.

Kalapüük põhjaõngedega pole sportlik püügiviis

Eesti Sõna, 1. august 1942

Kalandusaktsiooni Peipsi, Pihkva, Võrtsjärve allstaabi viimasel koosolekul tõsteti üles põhjaõngedega püügi küsimus.

Nimelt nõuti, et põhjaõngedega püügi võimalust laiendatakse kalapüügigruppidele. Nüüd saabus allstaabile selles küsimuses Majandus- ja Rahandusdirektooriumi kalandusosakonnalt kiri, milles tähendatakse, et põhjaõnge otsa jäänud kala sureb tavaliselt õnge otsas või muutub eluvõimetuks (angerjas). Kuna põhjaõnge otsa jäävad ka alaväärtuslikud kalad, siis osutub see püügiviis teatud veekogudes kalamajanduslikult kahjulikuks. Seda on arvestatud isegi merepüügi korraldamisel ning mitu korda on nõutud ussiga söödastatud põhjaõngede tarvitamise ärakeelamist teatud merevetes.

Seda silmas pidades oldi sunnitud põhjaõnge tarvitamist väljarenditavates veekogudes isegi majandusliku püügi juures piirama. Nii on veekogusid, kus põhjaõngega püük on lubatud püügiriistade loetelust välja jäetud. Selle kõige pärast ei saa ka kalandusosakond laiendada põhjaõngega kalapüüki.

Prangli kalurite edukas kalapüük

Harju Elu, 27. mai 1948

Kevadpüügiks hästi ettevalmistatult, kindlas veendumuses, et teise kvartali kalapüük otsustab kogu 1948. a. kalapüügiplaani ennetähtaegse täitmise, asusid Prangli kalurite ühistu kalurid aprillikuus püügile. Kevadpüügi esimesist päevist alates on kõik kalurite brigaadid sotsialistlikus võistluses saare parima brigaadi nimele. Sotsialistliku võistluse innustusel kasutab iga kalur püügipäeva maksimaalselt.

Kuigi pole saabunud veel kalapüügi suurhooaeg, viivad tublid kalurid iga päev kokkuostupunkti üle 2 tonni kala. Tänini on brigaadide vahelises sotsialistlikus võistluses kindlalt esikohal sm. Oskar Aasa brigaad, kus edu tähtsamaks põhjuseks on brigadiiri innustav eeskuju. Sm. O. Aasa koos kalur sm. Heinart Salmiga täitis 15 päeva jooksul maikuu kalapüügiplaani kahekordselt. Eesrindlasiks, kes 20. maiks ületasid juba II kvartali kalapüügiplaani, on veel sm-d Johannes Laanemets ja Johannes Jõerand. Samaks ajaks kogu Prangli kalurite ühistu oli II kvartali kalapüügiplaanist täitnud ligi 50%. Prangli kalurite, eesrindlaste saavutused innustagu meid veelgi pingsamale kalapüügile, sest tubli tööga viime kogu ühistu eesrindlike kalurite tagajärgedeni.

Karistati ahinguga kalapüüdjaid

Harju Elu, 14. september 1948

Kehtivate kalakaitsemäärustega on ahinguga (västraga) kalapüük rangelt keelatud. Sellele vaatamata teostavad üksikud vastutustundetud kodanikud salaja ahinguga röövpüüki sisevetes, eriti jõgedes, kuhu kala kudema tuleb. Tavaliselt toimub ahinguga kalapüük, mille ohvriks peamiselt langevad vääriskala lõhe ja meriforell, kala kudeajal kohtades, kus kala koeb. Kalad on sel korral kergesti tabatavad, kuna nende liikuvus on siis aeglane. Selline barbaarne püügiviis hävitab ja vigastab kudekala, kuna lööja poolt jääb osa kalu püüdmatuiks, ühtlasi hävitatakse kala kudeprotseduur, mis mõjub pidurdavalt kalade juurdekasvule.

Loksa külas elutsevad kodanikud Hugo Soil ja Vladimir Vaga teostasid ahinguga röövkalapüüki Valgejõel, kus nad kalakaitse inspektori poolt tabati, neist V. Vaga korduvalt. Et ahinguga kalapüük on kuritegu, mis kuulub karistamisele KrK § 86 järgi, siis selle paragrahvi alusel H. Soil ja V. Vaga võeti vastutusele. Kohus mõistis H. Soili ja V. Vaga ahinguga kalapüügis süüdi ja karistas H. Soili 500-rublase rahatrahviga, kuna Vagale, kes kangekaelselt salgas oma süütegu, mõistis kohus ühe aasta vabaduskaotust paranduslikele töödele töökoha järgi ühes 15% palgast kinnipidamisega riigi kasuks. Olgu eelnimetatud karistused hoiatuseks kõigile vastutustundetuid isikuile, kes teostavad ahinguga kalapüüki.

H. Isak

 Teadmiseks spinningu sportlastele

Harju Elu, 15. september 1949

Kalapüük isiklikuks tarviduseks edasimüügi õiguseta on lubatud spinninguga kõigile töötajaile. See huvipakkuv individuaalne sportlik püügiviis spinningu või landiga võimaldab töötajaile vaimset puhkust ja head meelelahutust, leiab laiaulatuslikku kasutamist.

Läheneb vääriskalade lõhe ja mereforelli sügisene kudemisperiood. Et vältida kudemiseks jõkke siirdunud kalade püüki, võimaldada kalade järelkasvu, algab selle püügiviisi ajutine keeld 15. septembrist, mis kestab kuni 30. novembrini. Selle aja jooksul on spinninguga kalapüük täiesti keelatud kõigis merde suubuvais jõgedes, kuhu tuleb kudema lõhe ja mereforell. Harjumaal on sellisteks Keila, Vääna, Klooga, Vasalemma, Pirita, Jägala jõgi ja mõned merde suubuvad ojad. Kalapüük nimetatud ajal mainitud veekogudes spinninguga või landiga toob kaasa karistuse kriminaal- või administratiivkorras.

H. Isak, kalakaitse jaoskonnainspektor