Rohepööre võiks tõsta Eesti puidu väärindamise järgmisele tasemele (1)

Et mets ja puit tõhusalt süsinikku seoksid, ei saa me kuidagi mööda metsade majandamisest ja puidu võimalikult kõrgel tasemel väärindamisest.

Kliimaprobleemidega seisame silmitsi juba mõnda aega. Möödunud kuum ja põuane suvi ning praegune heitlik talv on siin vaid mõneks väga selgeks näiteks. Seniseid ekstreemsusi nagu põud, vihmavalingud ja tormid esineb edaspidi aina enam. Kliima soojenemine viimase paarikümne aastaga on põhjapoolkeral eriti selgesti nähtav.

„Metsakooslustes ei ole kliimast tingitud muutused kiired ehk et ühe inimpõlve jooksul ei muutu veel midagi,“ selgitab Eesti Maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan. „Küll aga toovad ekstreemsed ilmaolud häda, näiteks sagenevad haiguspuhangud. Põuasele suvele järgneb kuusekooreüraski rünnak, sest puud on põuast stressis ja nende vastupidavus seetõttu väiksem. Pehmed talved, kus maa ära ei külmugi, on samuti väga soodsad haiguste ja kahjurite levikuks. Meil aga just sellised talved viimasel ajal ongi ning see tähendab, et ohtlik juurtekahjustaja juurepess levib ka talvisel ajal. Osa puuliike, näiteks harilik kuusk, saavad rohkem kannatada.“ Metsamehele on Drenkhani sõnul tähtsaim teada, mis on kõige parem ja vastupidavam puu ning paistab, et vähemalt okaspuude arvestuses on mänd kliimale vastupidavam.