Haned – kas looduse põlisosa või põllumehe nuhtlus?

Haned on etendanud tähtsat osa inimkultuuri arengus. Pärgamendile kirjutati hane tiivasulega – teiste lindude hoosuled ei osutunud nii heaks. Patjade täitematerjaliks on eelistatud hanede udusulgi. Niisiis on hallhani olnud õige tähtis nii kulinaarias, tavaolmes kui ka kultuuris ja isegi ühes militaarses seigas, kui 390. aastal eKr hoiatas hanede kaagatamine roomlasi ööpimeduses linnamüürini hiilinud gallialaste sissetungi eest.

Euroopa looduses (koos Venemaaga) pesitseb praegusajal 65 000‒80 000 hallhanepaari. Eestis on asurkonna suurus suuresti kõikunud ‒ nende hulk kahanes 1930. aastateks kolmesaja paarini, siis hakkas jälle tõusma ja jõudis läinud sajandi lõpul üle tuhande paari, et siis jälle väheneda kuuesaja paari peale. Läbirändel on hallhani üsna tavaline üle kogu maa, aga meelispaigaks näib olevat ikka küttimise poolest ohutu Matsalu laht, kus sügiseti on loendatud 10 000 tuhat ja rohkemgi peatuvat hallhane.