LESTAKALA AITAB VÄHIUURINGUTES: Kuna lestad on reostunud keskkonnas elanud juba vähemalt 40–50 põlvkonda, võib eeldada, et looduslikul valikul on olnud aega tegutseda, ja need isendid, kes on reostusele ning vähile vastuvõtlikumad, on populatsioonidest kadunud.Foto: Rawpixel.com
Tuul Sepp, Tartu Ülikooli loomaökoloogia kaasprofessor 15. aprill 2022 17:13

Kuigi vähkkasvajad on evolutsiooniliselt väga vana probleem, pole veel leitud kindlat ravimit, mis aitaks neid ravida. Küll aga on avastatud, et reostunud piirkondades elavatel kaladel, sealhulgas lestakaladel, võib leida geene, mis on teadaolevalt seotud vähi allasurumisega. Olgugi et praegu on vara öelda, kas lestadel avastatud vähikaitsemehhanismid võiksid ühel päeval aidata ravida vähki ka inimesel, võivad edasised uuringud aidata ennustada, milline on inimeste geneetiline eelsoodumus vähki haigestuda.

Vähk on haigus, mis kujunes välja koos elusorganismide arenguga üherakulistest hulkrakseteks. Kui üherakulised organismid saavad endale lubada isekust, siis hulkrakse organismi rakud peavad silmas pidama terviku heaolu ning isiklikke ambitsioone selle võrra alla suruma – see on omakasupüüdmatus raku tasemel.