ALAMÕÕDULINE. Sellise kala kottipaneku eest võib paraku trahvi saada.

Foto: Keskkonnaamet
Ivo Kask, Keskkonnaameti järelevalve arendamise osakonna peainspektor 17. aprill 2022 10:26

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kehtib haugipüügikeeld 5. maini, teistel veekogudel 30. aprillini.

Tasub silmas pidada, et keeld kehtib ka lõpukuupäeval.

Haugipüügikeeld puudutab ka jääalust püüki. Haugi püütakse põhiliselt õngpüünistega ja siin ei ole kaaspüük lubatud. Kui keeluajal jääb näiteks spinninguga püügil landi otsa haug, tuleb ta võimalikult kiiresti vabastada.

JÄRGI KAASPÜÜGI MÄÄRA. Hetkel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud särjepüük kaldavõrkudega ja merel nakkevõrkudega. Eelnimetatud järvedel võib kaldavõrguga püügil haugi kaaspüük moodustada kuni 10% kaaluliselt neist kaladest, keda on lubatud püüda. Merel on haugi kaaspüük lubatud samal põhimõttel, kuid 5% kaaluliselt lubatud liikide saagist. Võrgupüügil kehtib kaaspüügi protsent, sest mõnda võrku jäänud haugi ei ole ehk tõesti võimalik veekogul vabastada ja püüdjal ei jää üle muud kui kala kaldale tuua. Ent kaaspüügi protsendi raames ei tohi tuua kaldale ja saagina kaasa võtta elusat haugi, keda on võimalik vabastada.

Kui kalastuskaardi alusel pandud võrgus on rohkem hukkunud hauge, kui seda näeb ette lubatud kaaspüügi protsent, tuleb lubatud määra ületava eluvõimetu kala kogusest viivitamatult teada anda pärast püüniste nõudmist riigiinfo telefonil 1247. Edastada tuleb püüdnud isiku nimi, loa number, veekogu, lossimiskoht, kalaliik ja kogus. Seda on vaja, et kaldale saabumisel oleks järelevalve olukorrast teadlik ja saaks selgitada, millisel põhjusel võis selline olukord tekkida. Kui kalade hukkumine on tingitud valedest püügivõtetest, tuleb siiski alustada süüteomenetlust.

Lubatud kaaspüük ei hõlma alamõõdulisi kalu. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud särjepüügil kaldavõrkudega tohib alamõõduliste kalade kaaspüük moodustada vaid 5% ja merel nakkevõrguga püügil 8 % sama liigi mõõduliste kalade saagist.

Kuderahu tagamiseks teevad Keskkonnaameti inspektorid veekogude ääres tihedamalt kontrollkäike. Tänavu aitavad haugide kuderahu valvata ka vabatahtlikud kalakaitsjad.

Ikka leidub röövpüüdjaid, kes keeldudest ei hooli. Näiteks tabasid inspektorid veebruari lõpus Ida-Virumaa väikejärvel kalastaja, kes oli püüdnud õngpüünisega alamõõdulise haugi. Põhjenduseks tõi ta, et mõõdulinti pole ja silma järgi hinnates arvas, et sobib kaasa võtta küll. Kalastajal tuleb nüüd hüvitada tekitatud kahju 35 eurot ja vastu võtta rahatrahv alamõõdulise kala püüdmise eest.

Haugi kuderahu rikkumise eest on füüsilisele isikule ette nähtud kuni 300 ühiku suurune ehk kuni 1200-eurone trahv. Lisaks trahvile tuleb hüvitada tekitatud keskkonnakahju. Keeluajal ja keelatud vahendiga püügi korral on kahju viiekordne ehk haugi puhul 35 eurot ühe kala eest.

PEA MEELES PÄEVALIMIITI. Harrastuspüüdja tohib nüüd püüda ööpäevas mitte rohkem kui 5 haugi. Tuletame ka meelde, et harrastuspüügi käigus saadud kalu ei ole lubatud müüa ega osta. Paljud harrastuskalamehed kipuvad seda unustama, sest tihtipeale võib sotsiaalmeedias näha kuulutusi, milles soovitakse müüa või osta harrastuspüügi saaki. Harrastuspüük on siiski hobitegevus, mis ei ole mõeldud tulu teenimiseks.

Kui püüginõuded on täidetud, polegi muud soovida kui kivi kotti ja head ajaveetmist kalavetel!