„„Jõhvuss, kas teate,“ alustas Uno õhinal, „on niisama kõva ja peenike nagu jõhv. Ta lööb ennast inimese jala või käe ümber keerdu ja soonib liha kuni luuni läbi“.

„Prr! Kole!„ väristasime õlgu. Ma ei julgenud arvatava jõhvussi poole vaadatagi.“ 

Juhan Saar, „Metsa taga ei ole mets“