PÄRNU JÕE VIMMAD. Neid tuli tol kevadel ulmepalju.

Foto: Erakogu
Kalapüük
20. mai 2022, 06:00

Täna tulime jääle Üloga, minu autoga. Ma vahetasin kodus tamiili ridval ära, panin peale helesinise senise tumepruuni asemel ja hakkasin kala saama. Esimene siig ründas sikutit juba 15 sekundit pärast püügi algust – hea enne. Kala oli iga augu all, püüdsin ainult lennust, ahvenad ei huvitanud. Õhtuks oli mul 23 siiga jääl – 22,0 kg, ahvenaid vaid 5 tk, suurim 800 g. Ülo püüdis 15 siiga ja 3,05 kg haugi, veel üks viis tal sikuti ära.

Veterankalamees Katenevi päevikud 1991: aegade ilusaimad siiapüügid Peipsil, suured ahvenad Viljandi järvest ja rohkelt vimba Sindist

Ülo tõstis siigasid jääle, mina vaatasin pealt. Puurisin auke lausa 5 meetri peale Ülost, vahetasime sikuskid omavahel ära, aga ei midagi – tema saab, mina mitte. Nagu mingi needus oleks mul peal.

14. JAANUAR, VILJANDI JÄRV. Tulin järvele kuueaastase pojaga, et see tõukekelguga jääl sõita saaks, võtsin ajaviiteks ka jääpuuri ja sikuti ligi. Jääle jõudsin alles kella 13 paiku. Olime järvel vaid kaks tundi, siis sai Raulil tõukekelgust siiber ja ta soovis koju minna. Mina ei võtnud järvele isegi kilekotti kalade jaoks kaasa – ei arvanud, et seda vaja võiks minna. Püüdsin keset järve 6‒7 meetri sügavuselt. Juba kolmandas augus tundsin kala, järgmisest august sain esimese kopsaka ahvena, puurisin ümbruses uusi auke juurde ja pea igas oli kala all. Püüdsin ahvena, mis kordas minu isiklikku rekordit – 1,12 kg, lisaks veel 730 g ahven, ülejäänud olid alla 0,5 kg. Kokku sain 7 ahvenat – 3,3 kg. Kalamehi rohkem ei näinud.

Edasi lugemiseks: