Kevadel leiad haugi pigem madalast veest

Haug koeb teatavasti madalikel, kus on rohkelt taimestikku. Pärast kudemist jääb suur osa haugidest samadele madalikele elama mõneks ajaks või lausa sügiseni, seega tasub teda kevadel otsida just madalikelt. Igasugused madalad lahed ja sopid, roosaarekesed, rohke põhjataimestik – need on kindlasti potentsiaalsed kohad, kust haugi kevadel otsida. Ei tasu ignoreerida ka väga madalaid kohti, kus vett pole ollagi – ei ole harvad juhud, kui mõõdus haug seisab kohas, kus on kõigest 20 cm vett.

Millega püüda, sõltub pigem konkreetsest kohast, sügavusest ja kasvavatest taimedest. Kui sügavus lubab ja vetikad ei sega, sobivad nn lahtiste konksudega landid: silikoon- ja plekklandid, voblerid, jergid jne. Tihti istub aga haug kevadel üsna kinnikasvanud kohtades, kus lahtiste konksudega püüda ei õnnestu. Sellisel juhul tulevad mängu igasugused roovabad lahendused: roovabad plekid (nn Minnow Spoon ja selle analoogid + käsitöö rohuvabad plekid), offset konksuga silikoonlandid, kus konks on silikoonkala keha sisse ära peidetud, või näiteks spinnerbaidid. Kui õnnestub taimede kohalt näiteks pöörlevat lanti läbi vedada, toimib kindlasti see ka.