Leidub liike, mille söögikõlblikkusele pole me mitte kunagi mõelnud.

Foto: Shutterstock
Rainer Kerge 23. mai 2022 11:05

Aga kui taimi tunned, leiad metsast ja jõe äärest põnevat toidulisa.

„Ainult taimi süües pole inimesel võimalik Eesti looduses kaua ellu jääda, kuskilt peab juurde haukama kas tükikese liha või kala. Ja ka taimi valides tuleb osata otsida neid, milles on rohkem kas süsivesikuid või tärklist. Me ju tarvitamegi toidutaimedena peaasjalikult teravilju või igasuguseid supijuurikaid, selliseid aga Eesti looduses väga palju pole, eriti suvisel ajal. Kogu heinaga, mis meil aasta esimesel poolel metsast leida, püsib inimene enam-vähem normaalselt elus vast kümmekond päeva,“ räägib bioloog Kristel Vilbaste, kes on kirjutanud – vahel ka koos Mikk Sarve ja Ain Raaliga – riiulitäie raamatuid ravimtaimedest, maarohtudest, lihtsalt loodusest.

Õnneks ei kavatse me marssida metsa aastapikkusele ellujäämiskursusele. Meid huvitab, mida põnevat võib loodusesse matkama-jahile-kalale minnes juba maikuus julgelt põske pista või siis lõkketoidu sisse pillata. Ajakirja palvel otsib Kristel Vilbaste välja kümmekond söögikõlbulikku taime ja peab neist väikese loengu.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad