Emajõe kevadised keelualad.

Foto: Keskkonnaamet
Elo Raspel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist 20. mai 2022 17:38

Latikapüügi keeluaeg algab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel 5. mail, teistes veekogudes 1. mail.

Kevadel kattub varsakabja ja toominga õitsemisaeg latika kudemisega.

See karpkalaline peab enne suguküpseks saamist kasvama vähemalt viis või kuus aastat – isased jõuavad paljunemisikka viie-, emased kuueaastaselt. Suguküpse isase tunnusteks on pead ja turja kattev suureteralise liivapaberi sarnane helmeskate.

Kui muidu peetakse latikat kudemiskohtade osas leplikuks, siis Emajõe latikate märgistamine ja taaspüük on tõestanud, et nad on kudemisel paigatruud ning võivad teha päris pikki rändeid, et leida üles õige vanajõgi. Kudema suunduv latikas oleks hõlbus saak, kuid püüdmisel ahneks minnes jäävad järgmised põlvkonnad seda hinnatud kalaliiki ju tulemata.

Keeluaeg kestab kõikjal 10. juunini. Sel ajal on lubatud latikaid püüda Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves käsiõngega, teistel siseveekogudel nii käsi- kui ka põhjaõngega. Harrastuspüügil on latikasaak piiratud ka arvuliselt ‒ ööpäevas kuni 15 latikat ühe püüdja kohta. Alammõõt 35 cm kehtib latikal ainult Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ning Emajões ja Väikeses Emajões.

Latikaga, eriti väiksemaga, sarnaneb väga nurg. Kala tähelepanelikult silmitsedes on vahe siiski märgatav. Latikal mahuks ninamiku ja silma vahele veel poolteist silma, nurul mitte. Soomused on latikal seljal ja kõhupool väiksemad kui kere keskosas, nuru soomused on aga ühtlase suurusega. Erinevus on ka värvuses ‒ seda siis, kui latikas on juba suuremaks kasvanud. Nii nuru kui latika suu sopistub toitu otsides välja nagu lõõts. See on iseloomulik põhjamudast selgrootuid, näiteks surusääse vastseid otsivatele kaladele.

KA KOHAL KESTAB KEELUAEG. Kudemisaeg on kohal mai keskpaigast juuni lõpuni ja ta eelistab liivast-kivist põhja. Pesalohku või taimejuurtele koetud marja valvavad ja ventileerivad isased kuni vastsete koorumiseni. Koha arvukusele aitavad kaasa ka inimese paigaldatud tehiskoelmud. Koha on hinnatud toidulaual, kuid selleks, et ta ka tulevikus lauale jõuaks, arvesta piirangutega. Koha alammõõt on Võrtsjärves 51 cm, teistest veekogudest püüdes 46 cm.

Kohapüük on kõigis siseveekogudes keelatud 5. maist 10. juunini. Meres algab püügikeeld 15. mail ja kestab 15. juulini. Üks inimene tohib ööpäevas välja püüda kuni 5 koha.

Emajõel on keelatud kala püüda:

1. kutselise kalapüügi vahenditega Emajõe vanajõgedes ning sulgeda nakkepüünistega Emajõe vanajõgede sisse- ja väljavoolukohti 50 m raadiuses Emajõe suhtes;

2. Emajões suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini;

3. Emajõe vanajõgedes ja sootides Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini;

Lisaks Emajõele on sellega ühendus olevatel veekogudel kevadsuvisel perioodil täiendavad keelud kalastamisel Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jões), Koosa, Kargaja ja Kalli jões, Leegu järve ja Kalli jõge ühendavas kanalis ning Ahja jões suudmest kuni Ahijärveni (Lääniste Ahijärveni), Ahijärves (Lääniste Ahijärves), Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves – 1. maist 25. maini.