Metsandustudengid praktikal 1948. aastal.

Margo Pajuste 15. juuni 2022 16:00

13. aprill ei ole tavaline päev, lausus raamatu „Järvselja aeg ja inimesed“ toimetaja, dotsent Ivar Sibul teose esitlusel maaülikooli Metsamajas.

Sibul meenutas, et see on päev, mil 101 aastat tagasi andis riik Kastre-Peravalla metsandiku Tartu ülikooli valitsemise alla.

Nii sündis Järvselja õppe- ja katsemetskond ning sai alguse kõrgema metsandushariduse praktikabaas.

Idee hakata koostama raamatut metsandustudengite mälestustest Järvseljal tekkis kolm-neli aastat tagasi, mil selgus, et omaaegsed tudengid Hendrik Relve ja Mart Erik on hakanud neid mälestusi koguma, märkis Ivar Sibul. Relvega koos nad mälestusteraamatu koostasidki. „Mälestusi on palju ja need on väga erinevad ‒ mõnda mäletab terve kursus, mõnda aga ainult üks inimene.“

Järvselja on metsamehele nagu Meka musulmanile, lausus Hendrik Relve, lisades, et mitte ühelgi teisel Eesti ülikoolil ei ole sellist rohkem kui 100 aastat vana praktikabaasi.

Teos annab värvika pildi eri ajastute olemusest, aga ka kogukonnast. Endise metsaülema Heino Kasesalu ja Järvselja raamatukoguhoidja Ene Runteli abi ja arhiivid olid teose koostamisel hindamatu väärtusega.

Raamatu esitlusel.

Vilistlaste arvukate ja detailsete mälestuste kõrval leiab trükisest ka asjaolusid, mis seni on olnud avalikkuse eest varjul. Näiteks pildi ja meenutuse lepapuust nimega Alnusglutinosa f. urinalis. Kes soovib sellest loost lähemalt teada, sel tuleb lugeda raamatut või vestelda metsandushariduse omandanud tuttavaga. Samuti on ära trükitud erinevad versioonid metsameeste hümnist. Isegi krõbedama sõnastusega versioonid.

Omaaegne metsandustudeng ning tänane metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid tõdes oma sõnavõtus, et Järvseljal on igale metsainimesele oma tähendus, olgu selleks sealsed metsad, hooned või ühised üritused. „On väga oluline anda need mälestused edasi tulevastele põlvedele,“ rõhutas ta ja kandis ette üliõpilaste mälestused aastast 1921. „Ei ole vist ühtegi teist kohta Eestis, kus neid loomi oleks nii palju kui siin,“ käis jutt verejanulistest parmudest, keda niiskel alal kõrguvates metsades on tõesti ohtralt.

Rohkem kui 300-leheküljelist trükist võib nimetada Järvselja kollektiivseks mäluraamatuks, mis kätkeb endas sajandi jagu metsandustudengite ja -õppejõudude väga erinevaid Järvseljaga seotud isiklikke mälestusi, mis võiksid muidu koos inimestega ajavoolus ununeda ja kaduda. Ajalooliste fotodega rikkalikult illustreeritud ja kauni kujundusega teos annab mälestuste kõrval aimu ka Järvselja kordumatust omapärast, mis on mõjutanud kõiki neid, kes on Järvselja metsades aegade jooksul viibinud.

Raamat on mõeldud põnevaks lugemisvaraks mitte ainult metsanduse erialade vilistlastele, õppejõududele ja praegustele üliõpilastele, vaid ka kõigile neile, keda paeluvad Eestimaa erilised ja kordumatud paigad ning inimesed.