Küttepuud.

Foto: M. Pakats
Mets
19. juuni 2022, 06:00

LUGEJA KÜSIB: kas Euroopa Liit tahab ahju kütmise päris ära keelata? (116)

Vastab Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun.

Mõttega keelustada eramute ahjuküte on aeg-ajalt mängitud, kuid ühtegi siduvat otsust tehtud pole ning on vähetõenäoline, et diskussioonid võiksid lähitulevikus taaselustuda.

Sellise mõttekäiguni on jõutud mitte seetõttu, et sooja saamine just küttepuudest oleks kuidagi halb, vaid pigem sellepärast, et suur osa eramute ahjudest ja tahke kütuse kateldest on ehitatud aastakümneid tagasi. Need ei vasta enam tänapäevastele keskkonnanormidele, paisates õhku rohkem saateaineid kui seda teevad kaasaegsed ahjud või katlad.

Koduahjus puidu põletamisest tulenev kehvem õhukvaliteet on probleem eelkõige sellistel tiheasutusaladel, kus on piiratud alale koondunud palju ahjuküttega eramuid. Seetõttu plaanib Eesti riik sel või tuleval aastal avada Kredexi kaudu meetme, mille abil toetatakse just neis piirkondades kas vanade ahjude asendamist uute ja keskkonnasõbralikumatega või üleminekut mõnele alternatiivsele kütteviisile, näiteks liitumist kaugküttevõrguga või õhksoojuspumba paigaldamist.

Toetuse taotlemine on aga vabatahtlik ja pigem boonuseks neile, kes niikuinii otsivad alternatiivseid kütteallikaid. Ahjukütet ära keelama ei hakata. Seda on kinnitanud ka keskkonnaminister Erki Savisaar, tuues välja, et sõltumatu kütteallika nagu ahi või pliit olemasolu eelkõige maapiirkondades on vajalik ka kriisivalmiduse seisukohalt.

Kohalik küttepuit tagab meile energiajulgeoleku

Euroopa on rohelise kokkuleppega kehtestanud ambitsioonika eesmärgi saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Sealjuures on eesmärkideni jõudmisel kandev roll taastuvenergial, mille üheks liigiks on ka puitküte, eelkõige biomass, mida kasutatakse kaugkütte- ja koostootmisjaamades.

Kaugküttesektoris on puitbiomassi kasutamise osakaal kütteks tõusutrendis ning täna tuleb 60% kaugküttevõrku ühendatud eramute ja kortermajade soojusest just puidust. See on kohalik ja taastuv materjal ning aitab kaasa meie taastuvenergia eesmärkide saavutamisele, rääkimata energiajulgeolekust, mille annab kohapealne tooraine.
Biokütusena kasutatakse sellist puitu, mille väärindamiseks meil täna paremat viisi pole ‒ võsa, puude latvasid ja oksi ning hall-lepikutest saadavat madalakvaliteetset puitu, mille kasutamiseks puuduvad mõistlikud alternatiivid. Vastupidiselt levivale väärarvamusele palke sooja saamise eesmärgil siiski ahju ei aeta. Palgi eest saadav tulu on metsaomanikule mitmekordselt kõrgem hakke- või küttepuidu hinnast – elu jooksul kord või paar raiet tegeval erametsaomanikul puudub igasugune motivatsioon oma aastakümnete pikkune töö väiksema kasuga ära anda.
Puiduga kütjatel tuleks eriti just tänavu aegsasti mõelda oma sügisesele küttepuiduvarule, kuna eelmisel talvel hüppeliselt kasvanud gaasi- ja elektrihinnad ning Ukraina sõja mõjudega kaasnev teadmatus metsandussektoris tervikuna on mitmekordistanud ka halupuu hinda. Ekspertide sõnul pole näha, et hinnatõus oleks juba oma lae saavutanud.