Eesti metsandusajaloolane Toivo Meikar tähistab 75 aasta juubelit

Toivo Meikar sündis 13. juunil 1947 Rakveres ja lõpetas 1966. aastal sealse I keskkooli.

Kujunenud arusaamad viisid noormehe linna suurkooli ja nii astus ta Tartu Ülikooli ajalugu õppima.

Pärast TÜ ajaloo osakonna lõpetamist 1972. aastal töötas Meikar 1972–1974 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudis tõlgi ja toimetajana. Edasi oli ta 1974–1996 ametis Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudis (tuntud Eesti Metsainstituudina, lühend EMI). Siin siirdus Toivo Meikar metsanduse ajaloo teemale, kus ootas kündmist rohkesti vagusid.

1981. aastal valmis tal ajalookandidaadi kraadi saamiseks vajalik uurimus „Riiklik metsamajandus kodanlikus Eestis“. Vene keeles kirjutatud töö maht oli 205 lehekülge, see koostati Teaduste Akadeemia liinis ja tööd juhendas ajaloolane Karl Siilivask. Samal aastal ilmus ka autoreferaat ja kaitsmisel anti Toivo Meikarile ajalookandidaadi kraad.

Siit edasi jäi Meikar tööle EMI-sse ja töötas instituudis 1995. aastani vanemteadurina ja 1996. aastal teadusdirektorina. Metsainstituudi likvideerimise järel ja uute institutsioonide loomisega seoses siirdus ta 1996. aastal tööle Eesti Põllumajandusülikooli. Toivo Meikar töötas 1996–1997 metsandusteaduskonna prodekaani ja 1997–1998 dekaani kohusetäitjana. 1998‒2004 oli ta  Metsandusliku Uurimisinstituudi vanemteadur ja jätkas Eesti Maaülikooli Metsandus- ja Maaehitusinstituudis vanemteadurina 2013. aasta lõpuni. Ta on lugenud üliõpilastele metsanduse ajaloo kursust.

Meikar oli aastatel 1992–1997 Akadeemilise Metsaseltsi esimees ja pärast selle liitumist 1998 Eesti Metsaseltsiga 1998–2012 Eesti Metsaseltsi juhatuse liige. Selle kõige kõrval on olnud tema looming koos raamatute koostamise ja toimetamisega väga mitmepalgeline ja mahukas. Enamik Toivo Meikari populaarseid ja teaduslikke artikleid on seotud metsandusega, aga ajaloolasele omaselt on ta avaldanud kirjutisi ka Tartu Ülikooli botaanikaaia rajamisest ja aednikest ning Tallinna rohealade teemadel. 

Aastail 1975–2022 on Toivo Meikar oma kaastöötajatega seotud 600 mitmesuguse trükisega, olgu nendeks siis artiklid, koostatud ja toimetatud raamatut või muu. Ajaloos ulatuvad need enam kui 13. sajandini ja geograafiliselt hõlmavad peaaegu kogu Eesti. Meikari 1975. aasta esimene uurimus „Eesti metsadest ja inimestest kuni XIII sajandini“ viis aegade algusse ning siit algaski pikk ja viljakas teekond laiapalgelisse teadusilma.

Lai temaatiline loomeulatus

Toivo Meikar on käsitlenud kõiki metsandusega seotud valdkondi: metsakasutust, -korraldust, -majandamist, melioratsiooni, -poliitikat, -raamatuid, -seadusi, -selektsiooni ja -teenistust, dendroloogiat, looduskaitset, metsaharidust, -kultuure, -teid, -tööstust, erinevaid puuliike (ka võõrpuid). Tema tähelepanu on pälvinud ka seemnemajandus, teadussidemed, liivikute metsastamine, puuderaie, saed, tselluloosi tootmine ja sellega seotud keskkonnareostus, looduslähedane metsamajandus, metsanduslikud institutsioonid ja haridus, ajakirjad ja teadusuurimused. Institutsioonidest on ta käsitlenud uurimisasutusi ja seltse: Sotsieteeti, Akadeemilist Metsaseltsi, Eestimaa ja Eesti Metsaseltsi. 

Uurimused on olnud seotud kogu metsaomandiga: era- (rüütelkonna, talude jm), riigi- ja mõisate, kirikute, linnade, põllumajandus- ja tööstusettevõtete metsadest kuni piirkondlike laeva-, ranniku- ja saartemetsadeni. Samuti on ta käsitlenud metskondi üle Eesti.

Toivo Meikar on teadlane, kes hindab teiste tehtut ja püüdlusi ning suudab neid omaks võtta ja asetada tervikpilti, sellest siis palju teadusinstitutsioonide ülevaateid, juubelikirjutisi ja nekrolooge. Need näitavad sidet erinevate põlvkondade vahel ja viivad arusaamisele, et metsale tuleb läheneda läbi ajaloo, aitavad uutel tulijatel kiiremini teadusse sisse lülituda ning mõista, et teadlastel on alati eelkäijad ja toimib järjepidevus. Teaduslike väljaannete kõrval on tema kirjutisi ilmunud ajakirjades Eesti Loodus, Eesti Mets, Metsamajandus, Mets. Puit. Paber ja mujal. Maalehe lisas Metsaleht on ilmunud 12 järjekirjutist. Ta on tegelnud diplomitööde ja metsakavade ja -seaduste publitseerimisega.

Töö biograafi ja metsanduse bibliograafina

Alapealkirjas nimetatu moodustab suure osa Toivo Meikari kirjutistest, neis on ta käsitlenud rohkesti isikuid – üliõpilastest ja metsavahtidest ülikoolide professoriteni. Samuti on ta andnud ülevaate II maailmasõja eel emigreerunud metsameestest ja nende tegevusest. Nimetada võib järgmisi: Balthasar von Campenhausen, Martin Maurach, Andres Mathiesen, Paul Reim, Aadu Valmet, Udo Voll, perekond Kremserid, Kühnertid, Siversid ja Wardenburgid ning mitmed teised.

Toivo Meikari koostamisel/toimetamisel või koos kaastöötajatega ilmusid „Eesti metsanduse suurmeeste“ sarjas järgmised ülevaated tuntud metsameestest: Kremser, W. „Metsale pühendatud elu. Ein Leben für den Wald“. Tartu: Eesti Metsaselts (2003, 172 lk); Malev Margus. „Metsateadlane ja teadusorganisaator“. Tartu: Eesti Metsaselts (2005, 328 lk); Paul Reim. Teine, täiendatud trükk (2008, 108 lk); Kaupo Ilmet. [Põtsamaa] Jõgevamaa Metsaselts (2021, 184 lk); Ivar Etverk. „Mälestusi muigega ja ilma ehk Jutustusi iseendast“. Eesti Metsaselts (2022, 272 lk). Rohkesti personaalseid kirjutisi on ilmunud ka entsüklopeediates.

Meikarit võime vaadelda kui bibliograafi. Kokku on tal ilmunud 20 bibliograafilist ülevaadet, neist mahukaimad „Eesti metsanduslik bibliograafia I. Saksa- ja venekeelsed metsanduslikud kirjutised (aastani 1918)“, Tartu (1998, 203 lk) ja „Eesti metsandus saksa- ja eestikeelseis põllumajanduslikes ning majanduslikes ajakirjades (bibliograafiline ülevaade)“, Tartu (2003, 106 lk).

Iseseisvate trükiste koostaja ja toimetaja

Meikari koostatud ja toimetatud trükiseid on kogunenud 57, nende seas ka jätkväljaanded. Ta jätkas 1922. aastal tööd alustanud Tartu Ülikooli juures oleva Akadeemilise Metsaseltsi taaskäivitamist ning seltsi toimetiste käibeletoomist ja nende koostamist. Seltsi toimetisi ilmus varem üheksa köidet, koostati ka kümnes, kuid see jäi 1940. aastal avaldamata ja on säilinud käsikirjana. Meikari või tema kaastöötajate koostatuna on neid on ilmunud aastail 1993‒2013 26 köidet, igaüks erineval teemal. Kohati on need olnud üsna mahukad ja inforikkad. Ta on olnud ka huvitava väljaande Metsaalmanahh (10 köidet, 2003–2012) koostaja. Need on igal aastal olnud mõneti uudse lähenemisega, jäädvustanud ja tutvustanud metsandusega seotud inimeste ettevõtmisi mitmelt alalt ning andnud põnevat lugemismaterjali. Selline avaldamisvõimalus on kaasa aidanud paljude kirjutamisvõime arengule. 

Kokkuvõtteks

Soliidsesse ikka jõudnud Toivo Meikar on meeldiv inimene. Tema teaduskesksest, pühendunud lähenemisest tuleneb positiivne suhtumine kolleegide töösse. Meikari loomingut tuleb vaadata kui vastavate arusaamade ja maailmapildi väljendust ning kui kultuurilis-hariduslikku käsitlust.

Meikar on suur raamatusõber ja -lugeja, kes on lisaks ilukirjandusele lugenud rohkesti erialast või sellega seotud kirjandust. Tal on „käsi sees“ ka fotograafias. Meikari huviks on looduses viibimine, olgu selleks siis kunagised mõisapargid või muud alad. Ja ajaloolasena on ta muidugi hästi kursis arhiivindusega. Soovime Toivo Meikarile edaspidiseks jõudu, tervist ja loomeindu!