MEENUTUS. Kotka pais Valgejõel on õnneks juba mitmeid aastaid maas ega pea enam kudele tulevaid kalu kinni.

Foto: Ain Laidoja
Kasulik
21. juuni 2022, 06:00

Miks pole Eestis mitte ühtegi väga heas seisundis vooluveekogu?

Jõgede ja ojade paisutamine on üks põhjustest, mis hoiab tagasi rändekalade arvukuse kasvu. Et iga probleemiga tegelemisel on esimene samm võimalikult hea ülevaade olukorrast, kutsub Keskkonnaamet kalastajaid appi keskkonnaportaali paisude andmebaasi korrastamisele.

Kui järvekaladele Eestis elupaiku jagub, siis vooluveekogudega lood nii head ei ole.

Looduse seisukohast on paisutuseta jõgi peaaegu alati parem kui paisuga jõgi. Pais takistab vee ja kalade, aga ka muude vee-elanike loomulikku liikumist ning killustab ja moonutab vooluveekogu kui elukeskkonda. Kui vesi liigub paisu tõttu teisiti, muutub ka see, kuhu ja kuidas kogunevad setted – see kõik muudab jõe rändekaladele, aga ka muudele suurematele ja väiksematele vooluveekogu elukatele kehvemaks elukeskkonnaks. Tasapisi asendub jõe ökosüsteem seisuveekogu ökosüsteemiga.

Eestis hinnatakse 635 vooluveekogumi seisundit. Seisundit iseloomustavad viis seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb. Väga heas seisundis vooluveekogumeid meil 2020.aasta hinnangu alusel ei olegi. Heas seisundis on 58%, kesises 28%, halvas ja väga halvas seisundis kokku 13% vooluveekogumitest. Paisutamisest on mõjutatud 55% kesises, halvas ja väga halvas seisundis vooluveekogumit.

KAART NÄITAB PAISE. Siin nähtaval Valgejõe lõigul näeme sinisega tähistatud likvideeritud paisu, oranž tähistab kalapääsuga paisu ja ristike ruudul tähendab pääsu puudumist.

Foto: Kuvatõmmis

Pais teeb jõest järve

Paisutamine muudab vooluveekogu tundmatuseni – sellest saab järv. Paisjärves ei ela enam jõele iseloomulikud liigid, need asenduvad järvelistega. Jõgi kui elupaik muutub jõelistele liikidele piiratuks, kahanevad võimalused toitumiseks, kudemiseks, ebasoodsate olude üleelamiseks. Mõnes jões on see viinud liikide hävimiseni.

Eesti looduse infosüsteemis on arvel 1061 paisutust. Neist ligi poolte juurde on rajatud ka paisjärved. Madalamate paisude või väiksemate veekogude puhul sageli paisjärve rajatud ei ole, on vaid mõnevõrra laiem voolusäng, kus on veerežiim ja setete liikumine muudetud.

Viimase 12 aasta jooksul on 120 paisu juurde rajatud kalapääsusid või paisutusi likvideeritud. Kalapääsu rajamisega antakse jõele omastele liikidele taas võimalus paisust üles saada, järvest ülesvoolu jõelist elupaika asustada ja erinevate jõeosade vahel liikuda. Paisutuse likvideerimise võimalust on kasutatud juhul, kui paisjärve ei ole enam kellelegi vaja olnud.

Kalapääsu rajamise või paisjärve likvideerimisega ei hävitata elupaiku, liike ega ökosüsteeme. Juhul, kui pais asubki kaitstaval alal, arvestatakse vajalike tööde plaanimisel kaitseala vajadustega. Kalapääsu rajamise või paisutuse likvideerimisega taastame aga jõelise elupaiga ja anname jõele omastele liikidele nende kodu tagasi.

Vaata paise portaalis

Keskkonnaportaalis saab nüüdsest eraldi kaardikihis teadaolevaid paise näha.[i] Kalapääsuga pais on kaardil tähistatud oranži ruuduga. X-tähis samal ruudul tähendab, et kalapääsu pole. Sinise ruuduga on tähistatud hävinud või likvideeritud paisu koht. Infonupuga kaardile klikkides saab teada paisu nime, koodi, paisutatava veekogu ja paisjärve nime ning koodi ja paisutuskõrguse. Lähiajal loodame juurde lisada ka vee paisutamiseks vajaliku keskkonnaloa numbri. Keskkonnaload on avalikult leitavad infosüsteemist KOTKAS.[ii]

Paisutamiseks vajalik kehtiv keskkonnaluba on olemas vaid 60% paisudest. See tähendab, et nende paisude kohta on Keskkonnaametil olemas teadmine ja kontakt. Ülejäänud paisude kohta võib infosüsteemis olev informatsioon juba aegunud olla. Samuti on teada, et paisutusi on veekogudel rohkem kui infosüsteemis kirjas. Seega palume looduses liikujatelt, maaomanikelt, harrastuskalameestelt ja teistelt teavet seni kaardile kandmata ja loata paisude asukoha kohta, et andmestikku ajakohastada. Kui mõnda kaardile kantud paisu täna enam ei eksisteeri, siis on ka selline info väga oodatud.

Infot ootame aadressile [email protected]. Kõige parem on anda info edasi X ja Y koordinaatide, küla, valla või linna ja maakonna nimega. Kui on võimalik, võiks juurde lisada fotosid koos täpsustusega, kas need on tehtud vaatega üles- või allavoolu. Hea, kui pildil oleks ka mingi taust, mis annaks aimu paisu tegelikest mõõtudest.

[i]https://register.keskkonnaportaal.ee/register

[ii]https://kotkas.envir.ee/