Jakob Kose.

Foto: Margo Pajuste
Persoon
12. juuli 2022, 16:00

Jakob Kose: „Need on vahvad hetked, kui näed inimese emotsiooni esimeste omapüütud kalade üle.“ (1)

„Meie eesmärk ei ole korraldada liiga tõsist kalapüügivõistlust,„ ütleb kalafestivali Pärnu Lahe Koha korraldaja Jakob Kose. „Seepärast me ka ei anna oma vägagi viisakaid auhindu mitte neile, kes saavad suurima või kõige rohkem kala, vaid loosime need välja kõigi osalejate vahel.“

Kohapüük käib ka jõel. Teist aastat tiirutavad paadid juuni keskpaigast ehk ajast, mil sisevetel lõpeb kohapüügi keeld, ka Pärnu jõel, muulidest kuni Reiu ristini. Kui varem oli jõest kohapüük vaid üksikute sõnakehvade ässade pärusmaa, siis mullu pressis jõkke nii palju koha, et selle avastasid ka suuremad massid. Ehkki kalad, mis saadakse, on enamasti suuremad kui meres ja vahel tabatakse päris „kolle” (on viiekiloseidki trehvanud), tuleb koha ikkagi kordades vähem kui hiljem merel trollides. Nullipäevad pole mingi haruldus ka kogenud püüdjatel.

Jakob ütleb muiates, et oma puhkeküla asju ajades jookseb talle kokku nii palju kõige värskemat infot, et kui tal vaid oleks aega kalal käia, siis oleks see ametikoht lausa kulla väärtusega. Ta näitab telefonist pilte, mida eelmisel päeval püüdmas käinud tuttavad kalamehed on saatnud ‒ eile näiteks töötasid jõe peal lillakas ja punakollane Rapala Deep Husky Jerk.

Ent Jakob pole kade mees.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99