Jakob Kose.
Foto: Margo PajusteJakob Kose: „Need on vahvad hetked, kui näed inimese emotsiooni esimeste omapüütud kalade üle.“ (1)
Kohapüük käib ka jõel. Teist aastat tiirutavad paadid juuni keskpaigast ehk ajast, mil sisevetel lõpeb kohapüügi keeld, ka Pärnu jõel, muulidest kuni Reiu ristini. Kui varem oli jõest kohapüük vaid üksikute sõnakehvade ässade pärusmaa, siis mullu pressis jõkke nii palju koha, et selle avastasid ka suuremad massid. Ehkki kalad, mis saadakse, on enamasti suuremad kui meres ja vahel tabatakse päris „kolle” (on viiekiloseidki trehvanud), tuleb koha ikkagi kordades vähem kui hiljem merel trollides. Nullipäevad pole mingi haruldus ka kogenud püüdjatel.
Jakob ütleb muiates, et oma puhkeküla asju ajades jookseb talle kokku nii palju kõige värskemat infot, et kui tal vaid oleks aega kalal käia, siis oleks see ametikoht lausa kulla väärtusega. Ta näitab telefonist pilte, mida eelmisel päeval püüdmas käinud tuttavad kalamehed on saatnud ‒ eile näiteks töötasid jõe peal lillakas ja punakollane Rapala Deep Husky Jerk.
Ent Jakob pole kade mees.
Kommentaarid