Vähipüügiks on vaja kalastuskaarti, mida saab alates 1. juulist taotleda veebilehel kalaluba.ee.
15 eurot maksev kalastuskaart annab õiguse asetada 24 tunniks püügile kokku kuni viis vähinatta või -mõrda. Kalastuskaart on seotud isikukoodiga ja üks püüdja saab samale veekogule vähipüügiloa kuni kolmeks ööpäevaks, Saaremaal ja Pangodi järvel kuni üheks ööpäevaks. Kalastuskaarti ei saa osta need, kellel on mõne varasema kalastuskaardi kohta kohustuslik püügiaruanne esitamata.
Et püügisurvet kontrolli all hoida, on vähipüügilubade hulk mõnel veekogul piiratud ja need saavad väga kiiresti otsa. Näiteks Saaremaal ja Pangodi järves vähi püüdmiseks tasub püügiluba hankida kohe 1. juulil.
KUIDAS KAARTI SAAB? Paberil taotluse saab jätta Keskkonnaameti kontori postkasti. Kaarti on võimalik taotleda ka e-posti teel. Selleks tuleb ameti kodulehelt alla laadida kalastuskaardi taotlus, see ära täita ja saata e-postiga aadressil [email protected]. Lõviosa kalastuskaartidest jaotatakse siiski kalaluba.ee kaudu, paberil taotluse esitajatele Keskkonnaameti kontorites on võimalik jagada igas maakonnas vaid üksikuid kalastuskaarte. Arvesse tuleb võtta ka keelualasid, näiteks Hiiumaal pole vähipüük mitte üheski veekogus lubatud ning sinna ei saagi vähipüügiks vajalikku kalastuskaarti hankida.
Püügiloa taotleja saab keskkonda sisse logida kas ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID vahendusel. Siis tuleb esmalt klõpsata valikul „kalastuskaart”, seejärel valida püügivahendina vähinatt ja vähimõrd, seejärel sobiv maakond ja veekogu. Ära tuleb märkida ka püügikuupäev ja püüdmiseks soovitud kellaajad, sest kalastuskaart kehtib 24 tundi. Vaikimisi on seatud püügiajaks 00.00‒00.00.
Kalastuskaart annab õiguse asetada 24 tunniks püügile kokku kuni viis vähinatta või -mõrda. Kalastuskaardi taotlusele tuleb märkida ka püügivahendite ja ööpäevade arv, võttes arvesse, et üks vähipüügivahend üheks ööpäevaks maksab 3 eurot. Kalastuskaart on seotud isikukoodiga ning üks püüdja saab samale veekogule vähipüügiloa kuni kolmeks ööpäevaks, Saaremaal ja Pangodi järvel kuni üheks ööpäevaks.
Et jõevähi populatsioon püsiks, on seatud ka saagi ülempiir ‒ iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 75 vähki, neist igaüks peab olema otsaorgi tipust kuni laka lõpuni vähemalt 11 cm pikk. Lakakarvakesi vähki mõõtes ei arvestata.
DESINFITSEERI NATAD! Kuigi jõevähi arvukus on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, ohustavad jõevähki võõrliigid, kes pakuvad konkurentsi nii elupaikadele kui toidulauale ning levitavad jõevähile hävitavaid haigusi, olles ise neile haigustele resistentsed. Ameerika päritolu vähi võõrliike signaalvähki, ogapõskset vähki ja veel väikesearvuliselt levinud marmorvähki on avastatud kümnetes veekogudes ja nende väljatõrjumine on praktiliselt võimatu.
Et jõevähki võõrliikide ja nendega kaasas käivate haiguste eest kaitsta, peaks vähipüüdja natad ja mõrrad alati desinfitseerima, kätte saadud võõrliigi isendid sealsamas vette tagasi laskma ja hoiduma rumalast mõttest vähke omal käel mõnda teise veekogusse ümber asustada. Kõige parem on jätta püügivahendid päevaks päikese kätte. See surmab kõik jõevähi jaoks ohtlikud haigustekitajad.
Vähiliikidel vahet tegemine võib teinekord olla keeruline. Vähimagi võõrliigi kahtluse korral ei tohi sellist isendit elusana veekogu äärest kaasa võtta. See tuleb kas kohapeal ära keeta (kui on mõõduline isend) või samas kohas vette tagasi lasta.
Võõrliigi leiust tuleks teada anda ka Keskkonnaametile. Selleks on hädavajalik teha vähist foto, parem veel mitu ja mitme eri külje pealt – nii saavad spetsialistid vähi liigitunnuste põhjal veenduda, kellega täpselt on tegu. Foto koos leiukoha ja -ajaga tuleks saata e-kirjaga aadressile [email protected].
Elusat vähi võõrliigi esindajat veekogu äärest kaasa võtta ei tohi.
TASUB TEADA:
· Vähi alammõõt on 11 cm otsaorgi tipust laka lõpuni, lakakarvakesi arvestamata.
· Ööpäevas tohib püüda kuni 75 vähki.
· Vähipüük on lubatud vaid augustikuus ja püügiks on vaja kalastuskaarti. 24 tunniks saab osta kuni viie püügivahendi õiguse; ühe püügivahendi 3 euro eest.
· Harrastuspüügi saaki ei tohi müüa.
· Kui püüad võõrliigi esindaja, tee temast pilt ja lase vähk samas kohas vette tagasi. Pilt koos püügikuupäeva ja asukohainfoga saada [email protected].
· Mõrra või nata desinfitseerimiseks jäta see pooleks päevaks päikese kätte kuivama.
PANE TÄHELE!
Koha alammõõt on Võrtsjärves 51 cm, teistest veekogudest püüdes 46 cm ning asukohast sõltumata tohib üks kalamees püüda ööpäevas kuni 5 koha.
Kohapüük on kõigil siseveekogudel keelatud 5. maist 10. juunini, merest on kohapüük keelatud 15. maist 15. juulini.
Kommentaarid (0)