Umbusi jões hukkunud jõeforell

Foto: Silver Vahi
Ohtuleht.ee 4. august 2022 20:59

Sel nädalavahetusel avastatud Umbusi jõe reostus näitab taandumismärke. Kohalike kaevu- ja kraanivett reostus ei ohusta, edastas keskkonnaamet.

„Praeguseks oleme koostöös kohaliku kogukonnaga jõest kokku korjanud üle 4000 surnud kala, nende hulgas 1286 jõeforelli ja 39 vähki. Kindlasti lisandub surnud kalu lähipäevil veel, kuid kalade ja teiste veeloomade massilist suremist enam ette näha ei ole. Kuni Lustivere paisjärveni on vesi jões juba lõhnatu ja läbipaistev, samuti ei ole reostust tuvastatud Umbusi külast allavoolu,“ ütles keskkonnaameti järelevalveosakonna Jõgevamaa büroo juhataja Dora Kukk.

Reostuse mõju on praegu kõige suurem Lustivere paisjärves ja selle taga olevates tiikides, kus läbivool on väga aeglane.

„Kindlasti on reostuse tõttu kahjustunud Lustivere paisjärve põhjaloomastik. Keskkonnakahju täpsustame reostuse põhjustanud ettevõtte suhtes juba alustatud väärteomenetluse käigus,“ sõnas Kukk.

Keskkonnaamet tänab kohalikke elanikke igakülgse koostöö ja panuse eest reostuse tagajärgedega tegelemisel. „Kõige suurem abi on surnud kalade väljapüüdmisel, et ennetada kalade roiskumisel omakorda jõe reostumist ja vees oleva hapniku hulga kahanemist,“ kinnitas Kukk.

Jõevee seisundit jälgib Keskkonnaamet koostöös kohaliku omavalitsuse ja Terviseametiga pidevalt.

„Leppisime Põltsamaa vallaga kokku, et vee kvaliteeti jääb seirama vald. Seda on oluline teha, et näha, kui kiiresti olukord normaliseerub. Jõkke ja paisjärve ujuma ei soovita me kindlasti minna enne, kui oleme saanud kinnituse, et jõe vesi on ujumiseks täiesti ohutu,“ tõdes Kukk.

Veeproove, mille analüüsitulemused laekuvad laborist umbes nädala jooksul, tehakse mõne nädala tagant. Iga päev veeproovide võtmine ei ole aga mõistlik, sest reostuse taandumine loodusest ei ole mõõdetav päevades, vaid pigem nädalates.

Keskkonnaamet jätkab reostuse põhjustanud juhtumi uurimist ning võtab kasutusele abinõud edasise reostuse välistamiseks. „Reostuse põhjustanud ettevõtte silohoidlate kogumiskaevud ja sadeveesüsteemi plaanime põhjalikult üle vaadata ja selgitada välja, kuidas selline olukord üldse juhtuda sai,“ nentis Dora Kukk.

Pühapäeval, 31. juulil selgitas Keskkonnaamet välja, et AS Pajusi ABF farmi silohoidlatest lekkis silomahl sadeveekanalisatsiooni, kuna hoidla kogumisrennid olid ummistunud. Kanalisatsiooni kaudu jõudis silomahl mööda kraavi Umbusi jõkke. Reostusallikas sai lokaliseeritud ja reostuse levik lõpetatud 31. juuli õhtul kella 19ks.

Keskkonnaamet määrab reostuse põhjustanud AS Pajusi ABF-ile karistuse pärast seda, kui kõik asjaolud on välja selgitatud ehk pärast väärteomenetluse lõppu.