Foto: Shutterstock
Margo Pajuste 14. september 2022 10:18

Kuidas läks nii, et varem olid metsamees ja looduskaitsja sünonüümid, nüüd aga käib juba aastaid käimas nendevaheline „metsasõda”?

Sel teemal arutavad erametsaomanike esindajad meie ajakirja vestlusringis.

Metsamehed on ka halbadel aegadel olnud need, kes meie metsa eest hoolt kandsid ja looduse pärast suuremas plaanis muret tundsid. Andres Talijärv meenutab, kuidas temast sai metsamees just tänu sellele, et ta juba poisikesena isaga looduskaitse seltsis kaasas käis.

Täna aga on metsaomanik seisus, kus looduskaitse kipub kaalukausil metsamajandamise selgelt üles kaaluma. Tema metsale võib kehtestada looduskaitselistel põhjendustel erinevaid tegevuspiiranguid, ent nende hüvitamise kord tundub ebaõiglane. Eriti näiteks Rail Balticu trassi alla jäävate maade kompenseerimisega võrreldes. Maaomanikud sooviksid maade vahetust, kuid kõmulist kohtuprotsessi hästi mäletavad ametnikud ei taha sellisest plaanist kuuldagi.

Looduskaitsepiirangute teemaga tegelemine võtab praegu ka enamiku Eesti Erametsaliidu tööst, nendib aastaid erametsaomanikke esindavais organisatsioonides tegev olnud Jaanus Aun.

Peame leidma viise, kuidas inimene ja loodus saavad koos edukalt edasi eksisteerida, ütleb Ando Eelmaa. Neid uusi lahendusi tuleb kogu aeg leiutada.