Kalade loodusesse asustamise väravavahina tegutseb keskkonnaamet

Eesti omamaiste liikide nagu forellide, tuurade, aga ka ebapärlikarpide, angerjate või jõevähkide asustamisega loodusesse püüame taastada elupaikade muutumise, ülepüügi või haiguste leviku tõttu hääbunud populatsioone. 

Asustamist võivad Eestis korraldada erinevad osalised, alustades RMK kalakasvanduse ja Maaülikooli teadlastest ning lõpetades kutseliste kalurite või kalavarude taastamisest huvitatud mittetulundusühingutega. 

Loodusele suurt mõju avaldav tegevus nagu kalade asustamine peab alati käima koostöös Keskkonnaameti spetsialistidega. Keskkonnaamet peab ka olema esindatud iga asustamise juures, millele on luba antud. Hiljuti on Keskkonnaamet olnud tunnistajaks näiteks nii meie enda jõevähi kui ka euroopa tuura asustamisel.

Kalade ümberasustamine looduslikesse veekogudesse võib kaasa tuua esmapilgul ootamatu ja vahel väga ulatusliku mõju. Näiteks viies ühest veekogust püütud kala või vähi teise, võib kogemata levitada võõrliiki, parasiite või haigusi. Seni veekogus puudunud liigi asustamine võib aga sealset ökosüsteemi tundmatuseni muuta.

Kindlasti peab Keskkonnaametilt saama loa selleks, et viia veekogusse võõrliik, näiteks Eestis viimasel ajal üsna populaarseks muutunud valgeamuur. Ehkki kalamaime võib veebipoest või laadalt vabalt osta, ei tähenda see, et neid võib oma parema äranägemise järgi asustada. 

Luba on vaja ka võõrliikide asustamiseks tehistingimustesse, samuti kalade sisselaskmiseks endistesse karjääridesse või linnas asuvatesse veekogudesse. Mõte puhastada näiteks kinnikasvamise äärel järvekest valgeamuuri asustamisega võib paista esmapilgul praktiline, kuid ilma Keskkonnaameti loata seda teha ei tohi. Looduslikus veekogus tuleb säilitada kohalik fauna ‒ mitte rikkuda seda võõrliigi lisamisega, vaid leida puhastamiseks muid võimalusi. 

VÕÕRLIIGID MÕJUTAVAD ÖKOSÜSTEEMI. Eestis looduslikult mitteesineva kalaliigi või muu veeorganismi liigi või tema viljastatud marja Eesti Vabariiki toomisel ja veekogusse asustamisel tuleb lähtuda looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest. Võõrliike võib ümber asustada üksnes Keskkonnaameti loa alusel ja vaid tehistingimustesse. Võõrliikide loodusesse asustamine on looduskaitseseaduse järgi üheselt keelatud. Eesti veekogude jaoks on võõrliikideks näiteks karpkala, valgeamuur, pakslaup, vikerforell ja ka hõbekoger, kelle asustamine siinsetesse veekogudesse on keelatud. 

Eriti ohtlikud on invasiivsed võõrliigid, kes suudavad siin paljuneda ja ökosüsteemi oluliselt mõjutada. Sellised liigid on näiteks kaugida unimudil, ümarmudil ja kõik võõrvähi liigid: signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Täieliku invasiivsete liikide nimekirja leiab Riigi Teatajast.

Eestis looduslikult esinevate kalaliikide veekogusse asustamise nõuete rikkujat võib oodata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilist isikut kuni 32 000 eurot. Kui aga näiteks võõrliigi levitamisega tekitatakse keskkonnakahju, tuleb hüvitada ka see.

Lisainfot loa taotlemise kohta saab vajadusel Keskkonnaameti kodulehelt, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo spetsialistidelt. Abi saamiseks võib pöörduda Keskkonnaameti klienditoe poole.