ÖÖS JUHTUB ASJU. Vabatahtlikud tegutsevad tihedas koostöös politseiga.

Foto: Erakogu
Kasulik
15. oktoober 2022, 16:00

Vabatahtlik kalakaitse ootab lõhede kudeajal abikäsi (2)

Ka tänavu hoiavad vabatahtlikud kalakaitsjad peamistel lõheliste kudejõgedel silma peal. „Oleme laiendamas oma tööpõldu, ent kus täpselt – las see jääda röövpüüdjatele üllatuseks,” muigab Vabatahtliku Kalakaitse Läänemaa ja Pärnumaa piirkonnajuht Janek Harik.

Pahategijaid, kes üritavad ebaseaduslike vahenditega kala püüda, jääb küll vähemaks, ent neid siiski veel jagub.

Kaheksa aastat tagasi lükkasid kümmekond Eesti Kalastajate Seltsi liiget käima lõhejõgedel kudekaitse, mis on tänaseks kasvanud tervet Eestit hõlmavaks sadade liikmetega vabatahtlikuks kalakaitseks.

Nüüd tegutsevad vabatahtlikud veekogude ääres aasta läbi, hoides peale lõheliste kude silma peal näiteks ka haugi kudemisel ja vähipüügil. Põhja-Eesti lõheliste kudejõgedelt alanud üritus on laienenud Saaremaale, Lõuna- ja Kesk-Eestisse ning ka Lääne- ja Pärnumaale.

EMAJÕEL. Siingi on vabatahtlikud keskkonnaametnikel abiks.

Foto: Erakogu

„2022 kalendriaasta algas meil nagu ikka Vasalemmas, kus kehtivad täiendavad piirangud ning toimetamist oli ka Järvamaal, kus teemaks pigem jõeforell,„ nendib Vabatahtliku Kalakaitse Läänemaa ja Pärnumaa piirkonnajuht Janek Harik. „Vaiksem oli vaid veebruaris. Märtsis hakkas juba möll peale haugi kaitsega eelkõige Läänemaal. Kohe, kui haug sai kudetoimingud lõpetatud, kutsus Tartumaa büroo meid appi Emajõele, et hoida silma peal kehtivatel piirangutel koha ja latika hüvanguks. Üks huvitav seik oli kohapüügi piirangu lõppemiseni jäänud viimased kuus tundi – paadid seisid justkui stardijärjekorras, et südaöösel kella kukkudes parimad platsid sisse võtta ja kala püüdma hakata. Küllaltki põnev oli meil suvine vähikaitse hooaeg, videoklipid selle parimatest palades avaldame lähiajal.“

„Keila-Joa on hea näide eduloost – kui enne vabatahtlike tulekut käisid röövikud üsna vabalt kudevat kala pesa pealt „ära võtmas„, siis nüüd on siin üsna vaikne, röövpüüdjaid kohtab harva,„ nendib Harik. „Pätid teavad juba, et pole mõtet, ei pääse löögile. Juba seitse aastat on jõgi joast allpool kudeajaks 24/7 lukus, vabatahtlikud patrullivad kallastel ööpäev läbi.“

Et kõigil jõgedel sama rahulik oleks, annab iga vabatahtlik oma panuse ‒ käib jõe ääres valves, kuni röövpüüdjad loobuvad üritamast. Keila-Joa edulugu näitab, et see on võimalik.

VALE AEG, VALE KOHT. Vahel ei peata keelatud kohas püüki ka selgelt nähtavad hoiatavad sildid.

Foto: Erakogu

Vabatahtlikud tegutsevad täna kõigis maakondades. Hariku sõnul on sihikul KÕIK Eesti veekogud. „Sõnum röövpüüdjaile – ei maksa loota, et me mõnda kohta ei jõua,” ütleb ta.

Harik rõhutab, et vabatahtlikud jäävad igas olukorras viisakaks ja korrektseks, nad ise ei pea kedagi kinni (välja arvatud juhul, kui vabatahtlik on näiteks abipolitseinik). Röövpüüdjatega tegelevad edasi politsei ja Keskkonnaameti inspektorid, kellega kalakaitsjatel on hea koostöö.

Vabatahtlike töö põhimõte on lihtne – näidata röövikutele, et igal ajal on keegi jõe ääres olemas ja võtta seega neilt võimalus üritada. Siit üleskutse – kui kalakaitsjatega liitumiseks aega pole, tule vabadel hetkedel jõe kaldale jalutama, näiteks koos perega. Mida rohkem on jõe ääres ausat rahvast, seda ebamugavamalt tunneb ennast pahasoovija.

Kui esmalt tulid vabatahtlikena kalakaitsesse kalamehed, siis viimastel aastatel on liitunud ohtralt inimesi, kes üldse kala ei püüagi. Enamasti tahavad aktiivsed kodanikud teha looduse heaks ära midagi konkreetset ja kalakaitse annab selleks võimaluse. Tegevuse tulemused on silmaga näha. Teadlaste kinnitusel aitab vabatahtlike tegevus lõheliste kude õnnestumisele palju kaasa.

LOE LISAKS: 7 KÜSIMUST VABATAHTLIKELE KALAKAITSJATELE

Mida on sel aastal varasemaga võrreldes uut? „Oleme laiendamas oma tööpõldu. Sel sügisel leiab vabatahtlikke uutes piirkondades, ent kus täpselt – jäägu röövpüüdjatele üllatuseks,” muigab Vabatahtliku Kalakaitse Läänemaa ja Pärnumaa piirkonnajuht Janek Harik.

Kas kalakaitse tegutseb ainult lõheliste kudeajal? „Kui meie põhihooaeg on sügisel lõheliste kudevalve, siis hooajaväliselt on välja kujunenud rühm vabatahtlikke, kes toimetavad aasta ringi. Isekeskis nimetame end „rohelisteks„ – see tuleneb meie ühisest vormiriietusest, mis on rohelist värvi. Need aktiivsed liikmed on enda peale võtnud kevadel haugi kudekaitse, hoiavad suvel silma peal vähi heaolul ja samuti patrullib roheliste paatkond ka Emajõel, et koha kaitseks kehtestatud piirangutest üle ei astutaks.“

Kus kõige rohkem panustate? „Enim tööd on läbi aegade olnud ikkagi endiselt Vasalemma jõel. Näiteks nädalavahetusel tuleb minna vaid jõe äärde ja on ainult aja küsimus, millal kohtud kalapüügieeskirjade rikkujaga. Kohtades, kus meil on paigaldatud selged hoiatussildid ja neid lihtsalt ignoreeritakse, ei piirdu vabatahtlikud teavitamisega, vaid kaasavad Keskkonnaameti inspektorid. Vasalemmas ei ole harvad juhud, mil auto nina pargitakse vastu kalapüüki keelavat silti ja alustatakse ikkagi püüki. Sellise nahaalsuse puhul kaotab iga kalakaitsja oma empaatiavõime.”

Kas mõni jõgi tänavu ka päris lukku läheb? „Jah, muidugi. Me ise oleme veendunud, et kõik meie jõed lähevad lukku. Eks meie taktika on veidi muutunud, võrreldes algusaastatega – nagu ka röövpüüdjatel. Aga suures plaanis on eesmärk muuta röövpüüdja tegutsemine võimalikult ebamugavaks teadmisega, et meie teda näeme, tema meid mitte.”

Kas liikmeid juurde ka tuleb? „Ikka. Kuigi on neid, kes väsivad, siis n-ö vabatahtlike iive on siiski positiivne.”

Kas röövpüüdjaid vähemaks ka jääb? „Ei jää. Enamik neist on siiski jäägitult veendunud, et tema peab oma kala ikka saama ja mis see tema 1‒2 kala ikka teeb. Aga kui neid on palju, siis teeb ikka küll. Röövpüüki aga on küll vähemaks jäänud, sest vabatahtlike olemasolu ja arvukus on teinud vahelejäämise võimaluse kordades tõenäolisemaks ning see sunnib ettevaatlikkusele.”

Mis teeb muret, mis rõõmu? „Vabatahtlikul Kalakaitsel pole tegelikult kombeks väga murede üle kurta – me kõik oleme virisemise asemel otsustanud ise midagi ära teha ning meie tänane tegevus ongi iseenda vastus oma muredele. Rõõmu valmistab alati teadmine, kui kuskil on tänu meie tegevusele rohkem kala ja seni on kalateadlased seda ka kinnitanud!”

Kalakaitsega saab liituda siin: https://kalastajateselts.ee/vabatahtlik-kalakaitse/liitu-kalakaitsega