Kalastajad ostavad kalastuskaarte peamiselt nakkevõrguga püügiks

Kalastuskaartide pingerida juhivad nakkevõrkudega püük ja kalastamine loodukaitsealadel.

Kalapüük on üks populaarsemaid vaba aja veetmise viise nii Eestis kui kogu maailmas. Seda näitavad erinevad uuringud, aga ka meie kogutav statistika.

2021. aastal osteti Eestis harrastuspüügiõigust 79 594 korral. See number puudutab neid kalastajaid, kes püüavad tavatingimustel näiteks Pärnu lahel ahvenat või mõnel väikeveekogul söödatopsiga särge või latikat. Kuid lisaks harrastuspüügiõigusele oleme võimaldanud vastavalt kalavaru seisule ka püüki kalastuskaardi alusel. See pakub kalastajatele mitmekesiseid püügivõimalusi ka muude vahenditega ning on pisut kõrgema tasuga kui kalapüük tavatingimustel.

Kalastuskaardiga kalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, harpuunpüssi ja harpuuni ning kadiskat. 2021. aastal osteti kalastuskaarte kokku 33 188 korral, mida on vähem kui 2020. aastal, mil lunastati kokku üle 40 000 kalastuskaardi. Vähenemine on tingitud peamiselt sellest, et suuremat osa kalastuskaarte nakkevõrkudele hakati 2021. aastaks müüma 7 päeva kaupa (varem käis see kalendrinädalate kaupa).

Lugeja ilmselt mõtleb nüüd, kui palju neid nakkevõrgu kalastuskaarte siis ikka võetakse, et see suudab mõjutada kogu statistikat. Aga nii see siiski on, nimelt just harrastuslik nakkevõrk suunab kalastuskaartide puhul kogu statistikat oluliselt. Nakkevõrguga kalastajaid on meil kalastuskaardi aluste püügivahendite ja piirkondade juures kõige rohkem. Kogu kalastuskaartide hulgast moodustasid nakkevõrgule võetud kalastuskaardid 64%, mis on arvuliselt 21 330. See number hõlmab nakkevõrguga püüki nii merel kui ka siseveekogudel.

Peale nakkevõrguga püüdmist oli 2021. aastal palju neid, kes käisid kalal looduskaitsealadel. Meie kaitsealadest on lubatud teatud tingimustel kalapüük Matsalu rahvuspargis, aga ka Endla ja Silma looduskaitsealal. Matsalus on eriti populaarne kevadine särjepüük õngedega, Endla ja Silma looduskaitsealalt võib aga saada ilusat linaskit või haugi. Kaitsealadele võeti kalastuskaarte kokku 4002, millest üle 2000 võeti Matsalu rahvusparki ja pisut üle 1000 kaardi Silma looduskaitsealale.

LÕHEJÕGEDE LIIDER – JÄGALA. Kui Eesti suvi on kalapüügi mõistes pigem rahulikum periood, siis sügise saabudes muutub igal aastal väga aktuaalseks püük teatud jõgedel ja nende lõikudel, kust võib püügi käigus tabada meie vete kuningat – lõhet. Eestis on lubatud seda kala püüda kaheksal jõel, milleks on Pirita, Jägala, Purtse, Narva, Selja, Vääna, Loobu ja Pühajõe jõgi. Kalastuskaarte lõhe ja meriforelli püügiks võeti 2021. aastal kokku 3333, millest kõige populaarsemateks veekogudeks olid Jägala ja Selja jõgi. Arvuliselt osteti esimese jõe puhul 1141 kaarti ja teise puhul 767 kaarti. Kõige suuremad saagid saadi samuti Jägala jõelt.

Lisaks lõhepüügile on väga populaarne kalapüük ka meie Kesk-Eesti forellijõgedel, kust võib hea õnne korral tabada nii mõnegi kena trofeekala. Kalastuskaarte jõeforelli püügiks osteti eelmisel aastal 2049.

Nimetatud kalastuskaardi alustele piirkondadele järgnevad veel vähipüük mõrra ja nataga, kalapüük õngejadaga, harpuunpüssi ja harpuuniga ning loetelu lõpust leiame veel kalapüügi kadiska, liivi ja kuuritsaga. Liivi ja kuuritsaga püügiks võeti kalastuskaarte kõigest 30 korral, aga kuna nende näol on tegemist pika ajalooga püügivahenditega, siis on need meil endiselt esindatud. Olenemata nende viimaste püügivahendite vähesest populaarsusest, korraldatakse Eestis igal aastal meeskondlikke liivi ja kuuritsaga püügivõistlusi.

Kes väga palju kalapüügiga kokku ei puutu, küsib siinkohal kindlasti, et mille poolest siis kalastuskaardiga kalapüük erineb tavapärasest harrastuspüügiõigusest lisaks kõrgemale tasule ja teatud erisustele? Kalastuskaardi ostja peab arvestama ka sellega, et pärast püüki peab ta esitama püügi kohta ka andmed. Need annavad lisaks meile ka teadlastele väga olulise informatsiooni veekogu käekäigu kohta. See omakorda võimaldab meil paremini kontrollida veekogudele seatud püügirežiime.

Kuna andmete saamine on väga oluline, on informatsiooni kogumisele rõhku pandud ka alates selle aasta 1. märtsist kalastajatele avatud veebiplatvormi kalaluba.ee arendamisel. Kui 2021. aastal oli aruande esitamine üsna kohmakas, siis uue portaali kaudu saab seda teha nii, et ei pea aruande esitamiseks enam portaali sisenemagi. Loa ostu puhul saadetakse kalastajale spetsiaalne link, mille kaudu saab kiirelt aruannet esitada. Eriti mugav on seda teha nutiseadmes kohe veekogu ääres. Selline võimalus peaks meie hinnangul oluliselt vähendama kalastuskaardi mitteesitajate hulka ja kõvasti kergitama riigile laekuvate andmete kvaliteeti.