Oktoober ja november on rändekaladele kudeaeg.
Jahedate ilmade ja kõrgema veetaseme saabudes rändavad lõhe, meriforell, jõeforell ja jõesilm jõgedesse oma kunagistele sünnikoelmutele. Pesal toimetav või marja heitev kala püsib kaua ühel kohal ja võib nii paista kerge saak – kuid ebaõnnestunud kudemine tähendab auku järgmises kalapõlvkonnas.
Paljudes kohtades on kalapüük täiesti keelatud, mõnes kohas piiratakse püügisurvet kalastuskaartide abil. Erilise tähelepanu all on lõhe ja meriforell. Nende kalade kuderahu algab 1. septembril ja kestab 30. novembrini ning sel ajal on siseveekogudes lõhe- ja meriforellipüük keelatud.
Piirangutes on siiski mõned leevendused – üksikutel jõgedel on kalastuskaardiga ka kudemisperioodi ajal võimalik kas spinningu või lendõngega kalastama minna (erandid on näha tabelis). 20. oktoobril algab täielik kuderahu, mil kalastuskaarte ei anta enam ka neile jõgedele. Siiski kahe erandiga ‒ Narva ja Jägala jõgedel on kalastamine kalastuskaardiga lubatud isegi kõige rangema kuderahu ajal. Pane tähele, et Pärnu jõestikus on lõhe- ja meriforellipüük keelatud aasta ringi.
Saagile seatud piirarv, kaks lõhelist ühes ööpäevas, kehtib aasta läbi ‒ kui kaks kala käes, tuleb ülejäänud vette jätta. Lõhe alammõõt on 60, meriforelli alammõõt 50 cm.
Kuna rändekalade seisukord pole Eesti vetes kiita, on röövpüügi eest ka üpris karmid karistused: keskkonnakahju hüvitis keeluajal, keelatud kohas või alamõõdulise kala eest on lõhel 480 ja forellil 150 eurot isendi eest. Kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, suureneb keskkonnakahju hüvitis ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 euroni. Peale selle veel trahv, mis võib ulatuda kuni 1200 euroni.
HOIAME VEEKOGUSID. Lõhelistele on kudemiseks olulised just kärestikud ‒ madalaveelised, kiirevoolulised ja kivise-kruusase põhjaga jõelõigud, kus lõhelised koevad ja sirguvad nende järglased. Looduslikult on selliseid jõelõike meie veekogudes vähem kui sügavaid ja aeglase vooluga kohti, seetõttu aidatakse rändekalade kudemisaja õnnestumisele kaasa püügipiirangute ja kudemiseks sobilike jõelõikude kaitsmisega.
Kalastuskaardi saad osta veebilehelt kalaluba.ee, sealsamas tuleb pärast kalalkäiku täita ka püügiaruanne. Kalale minnes hoia käepärast isikut tõendav dokument, siis möödub kohtumine keskkonnainspektoriga kiirelt.
Lisaks röövpüügile võivad rändekalade kudemisele saada takistuseks paisud või hooldamata kalapääsud, mis ei lase neil sobivasse kudemispaika jõuda. Sügiseste rändekalade kaitseks on Eestis võetud kaitse alla kokku 125 jõge ja jõelõiku. Neil veekogudel on just sobivate kudealade säilimise nimel keelatud loodusliku sängi, veetaseme ja veerežiimi muutmine. Nendele veekogudele ei tohi rajada uusi paise ning olemasolevatest paisudest tuleb omanikel tagada kaladele läbipääs. Lõhejõgedel on teada 91 paisutust, ja et siirdekalade paljunemine õnnestuks, on kõigile lõhejõgedel asuvate paisude omanikele seatud kohustus paise hooldada ning ummistunud kalapääsud puhastada.
Kui märkad, et mõne paisu kalapääsus pole vett või see on risuga ummistunud, teata sellest riigiinfo telefonile 1247 või meiliaadressil [email protected].
Kommentaarid (0)