Purunenud Kotka pais Valgejõel.
Foto: Tiina KõrtsiniJuhtkiri | Paisude langemise aegu (2)
Eelmise aasta veebruari Riigikohtu otsus on vormitud vastavasisuliseks ettekirjutuseks. Veel mõned aastad tagasi pakuti omanikule paisu eest teatud summat, too ei olnud nõus. Nüüd peab omanik leidma likvideerimiseks oma taskust summa, mis mõnel hinnangul ulatub saja tuhande euro alla.
Ka Mustojal pakuti paisu omanikule lahendust, kuid too keeldus. Nüüd on omanik silmitsi ettekirjutusega ning äärmiselt suure kohustusega, mis ulatub u miljoni euroni.
Pea kõik kohtuvaidlused, mis paisuomanikega ette võetakse, võidab Keskkonnaamet. Paisuomanikud ei usu, et neile pandud kohustused paisu korras hoida, hooldada ja muda eemaldada on päris. Paraku on, ja omanikke sunnitakse neid rakendama. Paisuomanikud soovivad näha oma maal ilusat järve või toota hüdroenergiat, arvestamata, et paisjärv toob ka kohustusi.
Head paisuomanikud, kui Teil on pais, siis seda tuleb hooldada ja see on kallis. Kui on loakohustuslik pais, aga luba pole, siis pöörduge enne kohtus kaotamist keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonda ja saate abi rahastuse leidmisel paisu likvideerimiseks, jõe taastamiseks ja mudaeemalduseks. Nii võidavad jõed, kalavarud, riigi rahakott ja paisuomanik.
Kommentaarid