Püügipiirangud Pärnu jõel: kalapüük vees viibides on keelatud

Pärnu jõel on kudeaja tõttu tihendatud nii keskkonnainspektorite kui ka vabatahtike kalakaitsjate kontrollkäike.

Pärnu jõgi on looduslähedases seisundis jõgi, mis pakub elupaika liikidele nagu lõhe, jõesilm, hink, võldas ja paksukojaline jõekarp. Jões elab muidugi rohkem liike, aga eelpool nimetatud on Euroopa Liidus kaitstavad, nn direktiivi liigid, kelle elupaiga säilimine tagab soodsad elutingimused ka teistele kalaliikidele.

Selle tõttu on Pärnu jõgi suudmest kuni Vodja jõe suubumiskohani siseriikliku kaitse all erinevate kaitserežiimidega alana – on nii hoiuala lõike kui ka maastikukaitsealana kaitstavaid lõike. Ühtlasi kuulub Pärnu jõgi samas ulatuses Natura 2000 võrgustikku.  

Kaitstaval jõel tohib kala püüda, kuid üleüldistele keeluaegadele lisaks on siin kehtestatud mõned lisapiirangud.

Aasta läbi on Pärnu jões keelatud püük nakkevõrgu, unna ja harpuunpüssiga. Terves Pärnu jõestikus on aasta läbi keelatud lõhe- ja meriforellipüük. Keelu eesmärk on lasta kalad Sindi paisu kaotamise järel avanenud kudealadele. Et lõhet ja forelli saaks tulevikus püüda ka Pärnu jõest, on vaja, et kudemine õnnestuks mitmel kalapõlvkonnal.

Kuigi teisi kalaliike võib püüda, ei tohi selleks kudeajal jalgupidi vette minna. Nagu ütleb eeskiri: 1. septembrist 30. novembrini on keelatud kalapüük vees viibides.

KUDEKALA VAJAB KAITSET. Keelu eesmärk on otseselt koelmute kaitse. Kui kala parasjagu koelmul pole, siis on pea võimatu seda palja silmaga eristada. Madalasse vette astumine ja vees kõndimine tähendab aga väga suure tõenäosusega koelmu lõhkumist. Isegi kui eesmärk pole kala püüda, vaid üksnes vaadata, tuleks kudeajal püsida kaldal.

Kalapüük käte või ahinguga on keelatud kõikjal. Nende püügiviiside kaudu keelataksegi tegelikult kudeva kala tapmist – just kudev kala püsib pikalt madalas vees paigal, nii et teda õnnestub käte või ahinguga tabada.

Kuna kalapüük on jões lubatud, on järelevalve omajagu keeruline. Inspektoril on põhjust sekkuda, kui on näha, et püütakse välja lõhe või meriforell, kalapüügiks minnakse vette või kui keegi saabub Pärnu jõe äärde ahingu, nakkevõrgu, unna või harpuunpüssiga. Siis on põhjust sellest teada anda numbril 1247.

Lisaks käskudele ja keeldudele tuleb loota ka kalameeste südametunnistusele. Spinningupüügi võib ju kudeajal jätta teistele veekogudele, olgugi et haugi- või isegi jõeforellipüük on seaduses näpuga järge ajades praegu Pärnu jõel lubatud.

Samamoodi maksab järele mõelda enne, kui sügisel kuulutused värsket lõhet või lõhemarja müüa pakutakse. Oled sa kindel, et ei maksa peale röövpüügile?

Karistused lõheliste röövpüügi eest on karmid. Keskkonnakahju hüvitis keeluajal, keelatud kohas või alamõõdulise kala eest on lõhel 480 ja forellil 150 eurot iga isendi eest. Kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, kasvab keskkonnakahju hüvitis ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 euroni. Peale selle veel trahv, mis võib ulatuda kuni 1200 euroni.