LUMEONN OORE TELKIMISALAL. Ehitamine võtab paraku üsna palju aega, tunnistab Tõnu.

Foto: Erakogu
Matk
23. detsember 2022, 16:00

Talvise väliööbimise võti – hea magamiskott

„Minu külmarekord metsas ilma telgita ööbida on miinus 34 kraadi,“ ütleb matkaguru Tõnu Jürgenson.

Tõnu Jürgenson peab talvise väliööbimise õnnestumise peamiseks eelduseks head magamiskotti, alles siis tuleb telk ja muu.

Ka kõige külmematel talvepäevadel kostitab Tõnu oma arvukaid Facebooki-sõpru piltidega väliööbimisest telgis, isevalmistatud varjualuses või mõnes matkaonnis.

„Talvise telgi valik on filosoofia küsimus,“ ütleb Tõnu Jürgenson. „Olen kasutanud erinevaid telke, peamiselt kahekihilisi. Paljud mudelid on olnud sellised, mis ongi mõeldud kõrgmäestikus või arktilistel aladel matkajatele. Sellised telgid on muidugi väga kallid ja hinnaklass võib ületada isegi tuhandet eurot.“

TALVEMATKAKS VALMIS. Tõnu Jürgensoni ootab ees retk läbi lumise metsa ja väliööbimine enam kui spartalikes tingimustes.

Foto: Erakogu

PÜRAMIIDIKUJULINE TELK HOIAB SOOJA. Talvel tasub tähele panna, et mida väiksem on telgi ruumala, seda soojemaks õnnestub see kütta omaenda kehasoojusega. Ent väikeses telgis on halva ilmaga keerulisem riietuda ja toitu valmistada. Tõnu panustab pigem enamasse ruumi ja sooja magamiskotti. Külmal aastaajal, kevadest hilissügiseni, kasutab ta telgis ka välivoodit. Külma maapinna isoleerimiseks paneb Tõnu voodi alla kuuseoksi, voodi peale kärgmadratsi ja tavalise vahtplastist lebomati.

Tegelikult kasutab Tõnu telki aina vähem ja ütleb, et on sellest justkui välja kasvanud. Pigem meeldib talle ehitada tarpist erinevaid varjualuseid, kus saab abiks kasutada ka metsamaterjali: „Kui jään metsas ühe koha peale kauemaks laagrisse, ehitan tarpi alla kuivanud puudest lavatsi, mille katan kuuseokstega. See on väga mugav ja soe. Ehitamine võtab küll aega, aga tulemus tasub ära.“

„Kui talvel siiski telki kasutan, eelistan peamiselt oma tipi-tüüpi telke,“ ütleb Tõnu. „Püramiidjas kuju surub telgis sooja õhku madalamale ja juba paarkümmend sentimeetrit maapinnast on märgatavalt soojem.“

TALVEÖÖ TIPIS. Jack Wolfskini tipi-telk Meenikunno raba kõrval. Külma oli tookord -16 kraadi.

Foto: Erakogu

Tipi telki kütab Tõnu piiritusepõletitega. „Seda teen ainult juhul, kui telgis on vaja toimetada või tahan lugeda,“ selgitab ta. „Öösel ma ei küta, sest magamisvarustuse valmidus võimaldab mul öö veeta temperatuuril kuni −40°.“

Tõnu kasutab tipi-telke Helsport Pasvik 6-8 ja DD Tipi. Esimene kujutab endast head laagritelki juhuks, kui varustust ei pea seljas tassima. Teine on ülikerge avar tipi jalgsimatkade puhuks.

MAGAMISKOTT. „Magamiskotiga on asi lihtne, enamasti näitab hind usaldusväärsust,“ ütleb Tõnu. „Silmas tuleb pidada, et magamiskoti reaalne kasutustemperatuur on ikkagi see, mis on kirjas tähisega comfort, mitte extreme või limit. Ehk siis, kui magamiskotile on trükitud comfort −10° ja extreme −30°, siis on selles suure tõenäosusega juba −20° juures külma tunda.“

METSAS ILMA TELGITA. Tarbist moodustatud, lavatsiga varjualune Saare järve ääres.

Foto: Erakogu

Tõnu ütleb, et firmade või mudelite kaupa polegi mõtet häid magamiskotte välja tuua: „Eesti matkapoed müüvad magamiskotte, millega võib üldjoontes rahule jääda ning pakuvad lisaks mudeleid, mis on n-ö kindla peale minek. Laussaasta matkapoest enam ei leia. Sellist kehvemapoolset nänni pakuvad suured toidupoed oma vabaajakaupade riiulites.“

Tänapäevase matkavarustusega saab ööbida nii Mount Everestil kui ka poolustel. „Minu Eestis väliööbimise rekord on ilma telgita Tudu metsaonni ees järve servas 34 külmakraadiga,“ nendib Tõnu. „Kasutasin ühe Rootsi tootja kallist magamiskotti. Kellel on huvi külmööbimist proovida, aga ei raatsi kulutada, saab magatud ka kahes-kolmes lahjemas magamiskotis. Need tuleb panna kihiliselt ja ise sinna sisse mahtuda. Kolme suvise magamiskotiga on võimalik vabalt ööbida kuni −12 kraadiga. Ära proovitud!“

NÕMMEVESKI LÕKKEKOHT. Avatud varjualuses ehk soomepäraselt laavu's magas Tõnu vahtplastist kärg- ja tavalisel lebomatil.

Foto: Erakogu

LOE LISAKS: kas magada riietega või ilma?

Riietega ei tohiks kindlasti magamiskotis olles liialdada, sest riided isoleerivad keha soojuse ja nii muutub magamiskott hoopis külmasillaks, selgitab Tõnu. „Keha peab kiirgama magamiskoti seest soojaks,“ ütleb ta. „Appi võib võtta metallist liitrise joogipudeli, mis täidetud sooja, umbes 60−65-kraadise veega. See toimib nagu radiaator.“

Tõnu tunnistab, et jätab talvel magamiskotti pugedes tavaliselt pika pesu selga, kuid pärast mõningast nihelemist lükkab ikka reied ja sääred paljaks.

LUMEONN. Õues näitas termomeeter juba päeval 23 kraadi külma ja öösel langes temperatuur veelgi. Lumeonnis oli vaid paar miinuskraadi.

Foto: Erakogu

Söö kõht täis

Talvel on oluline enne magamaminekut kere rammusat toitu täis laadida, et oleks energiavaru, mis aitab kehal sooja toota, ütleb Tõnu.

„Teen tavaliselt enne magamiskotti pugemist ka tassi eriti magusat kohvi, et veresooned avarduksid.“ Ja lükkab ümber levinud kartuse, et enne magamajäämist kohvi joomine võtab une ära: „Kofeiin hakkab ergutina mõjuma alles poole tunni pärast. Kui õnnestub enne uinuda, tuleb uni nagu väikesel lapsel ema süles.“