Ajalugu | Pöörame ajaratta 50 aastat tagasi: paadi järel ei tohi lanti vedada ja särge võib püüda kuni viis kilo päevas

Sportlik ja asjaarmastuslik kalapüük Võrtsjärvel

Tee Kommunismile, 23. oktoober 1976

VIIMASTEL aastatel on Võrtsjärve kalastiku seisund tundmatuseni muutunud. Kui varem püüti põhiliselt peenkala, siis nüüd on igal aastal töönduslike vahenditega väljapüütavast kalakogusest üle 70 protsendi hinnalised liigid. See on saavutatud püügi õige korraldusega, rakendades ellu teadlaste soovitusi, kalapüügieeskirjadest kinnipidamise ja hinnaliste kalade noorjärkude sisseviimisega Võrtsjärve.

Et tagada aasta-aastalt suurenevate riiklike müügiplaanide täitmist ja limiteerida sportlike vahenditega väljapüütavaid kalakoguseid ning kooskõlas Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. juuni 1968. aasta määrusega nr 199 kinnitati Võrtsjärv käesoleval aastal kultuurkalamajanduslikuks veekoguks.

Sportlik kalapüük Võrtsjärvel on nüüd lubatud tasuliste päevatuusikute alusel. Päevatuusiku maksumus on 1 rubla ja sellega võib Võrtsjärvel paadist kalastades püüda sportlike kalapüügivahenditega kuni 3 kilo hinnalisi kalu (koha, haugi ja latikat) või kuni 5 kilo teist liiki kalu. Angerjat ei lubata Võrtsjärvel sportlike vahenditega püüda. Kui püük on lõpetatud, märgib kalastaja päevatuusikule kalade koguse ja tagastab tuusiku kümne päeva jooksul Võrtsjärve kalamajandite aadressil: Viljandi rajoon, Oiu sidejaoskond, Valma. Püütud kalade kogust arvestatakse püügistatistika koostamisel. Vastavalt kokkuleppele kalastajate klubidega müüakse päevatuusikuid Eesti NSV Kalastajate Seltsi Viljandi, Valga ja Tartu klubis ning Võrtsjärve kalamajandis. Müügi limiidid kehtestab igal aastal Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium sellise arvestusega, et sportlike vahenditega püütav kalakogus ei ohustaks riikliku püügiplaani täitmist.

Võrtsjärve kaldal elavatele õpilastele – rohelistele patrullidele ja koolimetskondade liikmetele – võimaldatakse tasuta kalapüük preemiatuusikute alusel. Ühe lihtkäsiõngega võivad Võrtsjärve kaldalt kõik tasuta kala püüda. Kalastajate ja puhkajate paadid Võrtsjärve ääres peavad asuma kindlates sadamates, mille koht määratakse kindlaks puhkealade generaalskeemist lähtudes, kooskõlastatult rajoonide täitevkomiteedega. Asutuste puhkebaasid ja kalastajate klubid, kelle liikmed on huvitatud paatide hoidmisest Võrtsjärve kaldal, peaksid pöörduma juba käesoleval aastal Võrtsjärve kalamajandi poote, et leppida kokku sadamate väljaehitamise küsimustes. Registreerimata ja väljaspool sadamaid asuvaid paate ei lubata alates 1977. aastast Võrtsjärvel sõiduks kasutada. A. Miller, ihtüoloog

Väike-Emajõel ja Pedelil kalapüük keelatud 

Kommunist, 25. aprill 1970

Käesoleva aasta talvel reostati Valga lihakombinaadi töötajate lohakuse tõttu Pedeli jõgi. Reostumine kandus ka Väike-Emajõkke ning sealt isegi Võrtsjärve. Selle tagajärjel surid peaaegu kõik kalad Pedeli jões ning väga suurel hulgal Väike-Emajões. Et kalavarud kiiremini taastuksid, tuleb kaitsta ja mitte segada kalade kudemist. Sellel põhimõttel keelas Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister oma käskkirjaga kuni 15. juunini 1970. a. igasuguse kalapüügi (ka käsiõngega) Pedeli jões ja Väike-Emajões Pedeli jõe suudmest kuni Võrtsjärveni. Kalasportlased! Aidakem kõik kaasa selleks, et meie kalavarud taastuksid kiiresti. Avastagem iga keelust üleastuja! H. Alamets, looduskaitse rajooniinspektor

 Kalakaitseinspektor selgitab

Koit, 26. september 1974

Meie ajalehe 24. augusti numbris ilmus kalakaitseinspektor H. Naela kirjutis „ON KEELATUD”, milles teatati, et Värska ja Külje lahes on igasugune kalapüük aasta läbi keelatud. Ahjalt saime kirja, milles sooviti täpsemalt teada, mis eesmärgil keeld on kehtestatud ja kui kauaks ning kas aastaringne püügikeeld õngemeestele on üldse vajalik, sest Värska lahes on suvel vesi soe ja madal, mida suured kalad väldivad. Keegi vaevalt suutvat päevas üle ühe-kahe kilo kala välja õngitseda. Ehk piisab sellest, kui kalapüük mainitud kohtades keelata ainult kevadel, mil Värska lahte tuleb kudema latikas? Meie palvel andis H. NAEL täiendava selgituse, mille nüüd avaldame.

„Peipsi ja Pihkva järve basseini kalapüügieeskirjade 17. paragrahv ütleb: „Igasugune kalapüük on keelatud kogu aasta jooksul Värska ja Külje lahes lõuna pool sirgjoont, mis läbib Kolpino ja Zabdotje küla tippe.„ Need eeskirjad on kinnitatud NSV Liidu Kalamajanduse Ministeeriumi käskkirjaga 19. juunist 1968 ning avaldatud „ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teatajas“ nr. 41 (27. septembril 1968). Vale oleks arvata, et suvel pole Värska lahes peale kiisa ja ahvena muud kala. Käesolev keeld on kehtestatud latikamaimu kaitseks, kes on Värska lahe põhiline asukas. Kui kaua keeld kehtib, pole kalapüügieeskirjades märgitud. Eeskirjade muutmiseks on võimalik teha ettepanek NSV Liidu Kalamajanduse Ministeeriumile. See peab eelnevalt olema heaks kiidetud vastava kalamajanduse teadusliku uurimise instituudi õpetatud nõukogus ning kooskõlastatud meie vabariigis „Vostbaltrõbvodi„ juhatusega. Viimase poole võib pöörduda ka täpsema informatsiooni saamiseks. Selle asukoht on Tallinnas Kreutzwaldi 1.“

Viljandi kalasportlased edukad

Tee Kommunismile, 20. juuni 1974

Nädalavahetusel selgitati Puises Viljandi-Tallinna 8. sõpruskohtumise võitjad spinninguspordis ja õngitsemises. Võimeid võrdles 20 spinningisti ja 10 õngitsejat. Spinningualade kokkuvõttes (täpsusvise, skišš, kaugusvise ja spinninguga kalapüük) tuli 2656,735 punktiga üldvõitjaks Viljandi. Tallinlased kogusid 2363,410 punkti. Individuaalselt oli esimene Avo Kaur (Viljandi), teine Ülo Johanson (Tallinn) ja kolmas Viktor Katenev (Viljandi). Naistest esines paremini tallinlane Marika Vanem ja noortest viljandlane Aare Metsvald. Õngitsemises tuli meie meeskonnal kaheksa vähempunktiga (1081: 1089) loovutada esikoht võistluspartnereile. August Suits

Enne kui õngeritv õlale võtta

Koit, 27. mai 1975

Jõgede ja järvede kallastel võib üha rohkem näha kalaspordihuvilisi. Ei tee paha veel kord kalapüügi kohta käivaid eeskirju meelde tuletada, enne kui õngeritv õlale võtta.

Kalapüük isiklikuks tarbeks on lubatud lihtsa ujukiõngega, mis koosneb rullita ridvast, õngenöörist, ujukist, raskusest ja ühest õngekonksust. Kel on kalasportlase pilet, tohib püüda ka spinninguga, kuni kolme põhjaõngega, talilandiga, kirptirguga, viie ketastamata ketasunnaga ja kuni kolme käsiõngega. Ühel kalaretkel võib kasutada ainult kolme eri tüüpi püügivahendit. Teisi püügivahendeid (noodad, mõrrad, võrgud, abarad, kuuritsad, liivid, harkunnad, ridaõnged) kalapüügil isiklikuks tarbeks kasutada ei tohi. Samuti on lihtkäsiõngega püügil keelatud kasutada söödana kala, püüda forelli loodusliku söödaga või põhjaõngega, vedada lanti mootorpaadi järel. Et kalapüük ei saaks muutuda kasusaamise vahendiks, on Peipsi ja Pihkva järve basseinis lubatud ööpäevas püüda ühe inimese kohta 5 kg kala, siseveekogudel aga kuni 5 haugi, sama palju säinaid, linaskeid, kohasid, kuni 3 jõeforelli ja angerjat. Tänavu aprillis piirati Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse ministri käskkirjas ka särjepüüki: siseveekogudes ööpäeva jooksul 5 kilogrammi inimese kohta.

Paraku leidub ikka neid, kes üritavad eeskirjadest mööda hiilida. Tänavu kevadel püüdis Satserinna 8-klassilise kooli 14-aastane õpilane Enn Auli mõrraga kalu. 75-aastane Ülo Tsirgu pani mõrra Rainova maaparanduskraavi, mis on ühenduses Võhandu jõega. Tallinna Linnakutsekooli nr. 21 õpilane Sergei Sepp oli spinninguga ametis Veriora sovhoosi paisjärvel, ehkki tal ei ole kalasportlase piletit. Heino Järvekald varitses Järvepää kallastel västraga kudehaugi. Kõigi kohta koostati trahviprotokollid. H. Neemre

Veel kirjaniku fantaasiast

Leninlik Lipp, 10. september 1977

On teada, et Dickens oli kirglik kalamees ja õngega jõe ääres istumine oli tema parim puhkus. Kord, kui ta jälle kalal oli, lähenes talle keegi tundmatu ja esitas traditsioonilise küsimuse: „Kuidas näkkab?„ „Oh, ma alles äsja tulin,„ vastas kirjanik pahaaimamatult. „Senini pole veel midagi saanud. See-eest aga püüdsin eile samast kohast 15 vaat niisugust forelli!„ „Nii, nii,“ vastas tundmatu. „Aga kas te teate ka, kes ma olen? Ma olen kohalik kalakaitseinspektor ja kalapüük selles jõeosas on keelatud!“ Ta võttis taskust välja kviitungiraamatu, et vormistada trahvi.

„Aga kas teie teate, kes mina olen?„ ei kaotanud Dickens pead. „Mina olen kuulus romaanikirjanik Charles Dickens. Ei hakka te mind ometi trahvima minule omase rikkaliku fantaasia pärast?“

 „PUURMANI FORELL” VILJANDISSE

Tee Kommunismile, 23. september 1971

Laupäeval olid „Puurmani forelli” spinninguspordi võistlused. Viljandi kalasportlased näitasid väga häid tulemusi.

Avo Kaur jõudis skišiheidetes 74 punktiga esikohale, kaugusheidetes sai 72,1 punkti ja teise koha, täpsusheidetes kogus 90 punkti ning püstitas uue vabariigi rekordi. Ka tema kolme ala kokkuvõtte (skiš, täpsus- ja kaugusheide) stendivõistluse tulemus 236,1 punkti ületab senise vabariikliku rekordi. Auhinnalisi kohti tõid meie võistkonnale veel Ants Koni, kes sai skišis teise koha, ning Aleksander Vorobjov ja Voldemar Jaska, kellele kuulusid kolmandad kohad täpsusheidetes ja skišis.

Kalapüük spinninguga käis Pedja jõel. Neljatunnilise pingsa loopimise tulemusena sai ainsa kala Aivo Pallo Puurmanist. Aina kehvemaks jäävad kalade poolest meie sisemaa jõed. Ülekaaluka võidu said Viljandi kalasportlased. Järgnesid Puurmani ja Jõgeva. Teist aastat järjest võitsid meie kalamehed enda valdusse rändauhinna „Puurmani forell”. L. Järve

Västramehed

Kommunist, 20. mai 1971

Kevadel, kui järvede rannaäär vabaneb jääkattest, hakkab kaladest esimesena kudema haug, röövkala, mida meie kalasportlased kõige rohkem püüavad. Kudemise ajal tulevad kalad madalasse luhavette, kus vesi on soojem ja leidub heina, millele marja heita. Tavaline valvsus kudemise ajal kaob. Nad on kergeks saagiks röövpüüdjatele, kes igasuguste keelatud vahenditega, nagu mõrdade, võrkude ja västardega (ahingutega), rannavette kudema tulnud kalu püüavad ja tekitavad sellega suurt kahju kalamajandusele. Jäävad ju väljapüütud kaladel järglased saamata. Kõiki västraga löödud kalu ei saa ka kohe kätte, kuid nad surevad siiski hiljem ja levitavad sellega mitmesuguseid haigusi.

Suurem osa kodanikke ja kalasportlasi peab kinni kalapüügieeskirjadest ja korraldab ise kontrollretki kalavetele, et kalad saaksid rahulikult kudeda. Kuid leidub ka kodanikke, kes ei tunnista kalapüügieeskirju. Tänavu kevadel algas haugide kudemine Võrtsjärves varakult, aprilli algul. Platsis olid kohe ka saagiahned västramehed, kes tahtsid oma seljakotid ja hiljem kodus tünnid täita kergelt saadud kalalihaga.

Viljandi metsamajandi looduskaitsetöötajad pidasid tänavu kevadel Võrtsjärve ääres kinni mitmed västramehed, kes elavad Valga rajoonis. 6. aprillil olid kudevaid kalu västraga tapmas Ljahhovi-nim. kolhoosis töötavad Rudolf Kiin ja Kalju Utt. 7. aprillil olid sama tegevusega ametis Aakre kolhoosi mehed Jaan Luht, Jaan Pahva ja Karl Tuvi, kes Riiska talu all rannas ja talus elava August Zirnaski pealtvaatamisel ja õpetamisel kalu västra otsa ajasid.

Samal päeval oli kaikaga kalu materdamas Ljahhovi-nim. kolhoosi ehitustööline Ado Tõnisson. Ka Pikasilla kooli õpilane Ülo Märtson tabati samal päeval västraga kalapüügilt. Koolist oli ta end vabaks küsinud ettekäändel, et läheb hambaarsti juurde. Ülo isa on Võrtsjärve kandis kalur ja seega peaks poiss teadma, kus, millal ja missuguse püügiriistaga on kalapüük lubatud. Võrtsjärves on nii kaluritel kui ka kõigil teistel kodanikel suursoomkala (haug, koha, latikas, säinas) püük 1. aprillist kuni 15. juunini igal aastal keelatud. Eespool nimetatud röövpüüdjad unustasid ka selle, et Pähksaare ja Pikasilla silla vahel on igasugune kalapüük üldse keelatud (ka lihtsa käsiõngega).

11. aprillil oli Viljandi rajoonis Sula rannas västraga kalu püüdmas Valga mööblivabrikus töötav Enno Põder. 14. aprillil olid Naritsa rannas västraga kalapüügil Mats Kägu (Valga, Tartu tn. 63) ja Juhan Kuntus (Valga, Viljandi tn. 22). Kõiki röövpüüdjaid karistati 25-rublase trahviga. Alaealise Ülo Märtsoni trahvi peab tasuma isa. Samuti nõutakse iga västraga püütud kala eest 2 rubla. Püügivahendid ja püütud kalad võeti tasuta ära.

Tahaks loota, et oma hukkamõistva sõna ütleksid ka loetletud röövpüüdjate kohta kollektiivid, kus nad töötavad ja kalaspordiklubide juhatused, kus röövpüüdjad on arvel kalasportlastena. P. Olev, Viljandi metsamajandi looduskaitse rajooniinspektor

KOHTUSAALIST: kalameeste vembud Pühajärve ääres

Tee Kommunismile, 6. detsember 1975

Viljandi rajooni Gagarini-nim. Näidissovhoostehnikumi lukksepp Vassili Laktionov ja Viljandi Võrgurajooni elektrimontöör Viktor Suikanen otsustasid veeta puhkepäeva kalavetel. Kohaks valiti maaliline Pühajärv. Külalised Mulgimaalt jõudsidki ilusasti Otepääle. Siin tehti pisike peatus sisseostudeks. Kauplusest osteti õlut ja veini ning siis jätkus teekond Pühajärvele. Ilm oli ilus, tuju suurepärane, õnged visati vette, aeg-ajalt rüübati pudelist veini ja nii see kalapüüdmine käis. Päev sõudis ja õhtu jõudis. Kalapüügist hakkas nagu isu täis saama. Vaja veidi ka looduse ilu silmitseda. Jõuti ühe järveäärse sauna juurde. Meestel tekkis kange himu sauna ka seestpoolt vaadata. Uks oli lukus. See „kalamehi„ ei heidutanud. Aken löödi katki ja võiski sisse astuda. Algas üsna põhjalik revideerimine. Roniti ka lae peale. Peaks ju nagu üht-teist mälestuseks kaasa viima. Võeti kanister oksooliga, mitmesuguseid tööriistu ja tarbeesemeid. „Suveniiridena„ ei põlatud ka tühje pudeleid. Saak oli üsna korralik – saunaomaniku kahju 169 rubla. „Kalameestel“ oli lahkumisega hästi kiire, kuid kaugele nad ei jõudnud. Vargad tabati ja tegemist tuli teha Otepää miilitsameestega. Kalapüük lõppes äpardumisega. Punkt pandi Valga Rajooni Rahvakohtus, kus mõlemat karistati ühe aasta parandusliku tööga töökohas. Selle aja jooksul läheb 20 protsenti palgast riigikassasse. E. Ratassepp, Valga rajooni abiprokurör

Kas igavesti meeste ala

Kommunist, 23. jaanuar 1979

Sportlik kalapüük on kõige levinum spordiala maailmas. Näiteks Suurbritannias on 3 500 000 registreeritud õngesportlast, kusjuures siia ei kuulu umbes 700 000 meest, kes teenivad leiba merel, ega miljonid põngerjad, kes petavad õngega prügikala.

Sageli küsitakse, miks naised kalal ei käi. Peaaegu kuskil pole näha naisi kala püüdmas. Milles on asi, kas õngitsemine huvitab neid vähem kui muud naiselikud hobid või peetakse õngitsemist lihtsalt meeste alaks, kuhu naistel ei maksa tükkida.

Õrnem sugu oskab suurepäraselt ümber käia püütud kalaga, ta suudab jäneselt isegi naha võtta. Niisiis naiselikkus ei tohiks segada. Naised mängivad edukalt korvpalli ja tennist ning ratsutavad ja on hakanud tänapäeval isegi jalgpalli mängima. Miks mitte ka siis õngitseda? Värskes õhus, merel või jõgede ja järvede ääres viibida on pealegi tervisele väga kasulik. Ilmselt peitub vastus küsimusele, miks õngesport jääb naisele võõraks, ajalooliselt kujunenud suhtumises. Juba iidsetest aegadest peale on naine jäänud puhkehetkel koju, kööki küürima, kuna mees läks vilistades kalale. Naine on koduste töödega alati olnud nõnda seotud, et ta ei või kalalkäimise lõbu endale lubada. Ent küllap tuleb ka sel alal pööre. Üleskutse meestele: kui te tahate olla tõeline mees, võtke kalale minnes kindlasti ka naine kaasa! Kalju Pumbo

Allveeklubi veealune suvi

Tee Kommunismile, 2. november 1978 (Algus Tee Kommunismile varasemas nr-s)

Tohoh, mingi vari liikus mööda põhja. Ega ometi linnud vee all lenda? Vaatasin, samasugune kammeljas, ainult väiksem, ujus minust mööda. Keerasin end põhjas ringi ja kalale järele. Kas ta tõesti kiiremini ei ujugi? Ei ole ju võimalik, et ta mind ei märganud. Laskekaugusele jõudnud, ei vedanud püss mind alt. Need jäid selle päeva viimasteks kaladeks. Kui Tehumardi lahest välja avamerele jõudsin, muutus vesi segasemaks ja põhi hakkas nagu madalamaks minema. Hakkasin tagasi ujuma. Tehumardi mälestussammas on mere pealt vaadates heaks orientiiriks.

Meenub, kuidas kümme aastat tagasi Häädemeeste all hätta jäin. Olin angerjajahil juba 12 tundi vees olnud. Augustis lähevad õhtud ruttu pimedaks. Hakkasin tagasi ujuma. Kallas paistis ainult triibuna. Peagi läks päris pimedaks. Kaldani oli veel peaaegu neli kilomeetrit. Hea, et Häädemeestel tuletorn oli. Sellest hoolimata pidin pärast kaks kilomeetrit mööda kallast kõmpima, et laagriplatsile jõuda. Seepärast tuleb alati aeg-ajalt pilk maa poole visata ja meelde jätta mingid orientiirid.

Laagris oli lõunasöök äsja lõppenud. Kammeljauudistajaid oli palju, sest enamik nägi seda kala esimest korda. Kammeljas nagu lestki muudab oma värvi vastavalt põhja iseloomule. Pärast lõunat hakkasime koduteele asutama. Kingissepas kohtusime võistlejate bussiga. Võistkonna esindajalt Rein Tischlerilt kuulsime, kuidas neil oli läinud. „Eelmise päeva hommikul,” rääkis Rein, „pärast võistluste avamist ja võistluspiirkonna teatavakstegemist, algas suur kalapüük. Vesi oli kaunis jahe, põhjas 8 kraadi, aga nähtavus oli hea, 4 meetrit. Umbes tunni aja pärast toodi kaldale esimene havi, mis kaalus ligi kolm kilo. Viietunnise kontrollaja lõppedes hakkasid saabuma võistlejad. Tulemused ei valmistanud pettumust: suurima havi kaal oli 6,5 kg, 3–4-kilosed ei äratanud pealtvaatajais enam imestust. Rohkem uudistamist tekitasid suured kivikammeljad ja üllatuseks ka mõned tursad. Terve päeva jooksul saadi üks kilone angerjas.

Kell 9 algas uus võistluspäev. Olgugi et nähtavus oli muutunud veidi viletsamaks, ei jäänud üllatused tulemata. Päeval püüti võistluste üks angerjas, mis oli eilsest suurem. Lõppkokkuvõttes saavutas meie võistkond 12. koha.” Jutud räägitud, asusime teele. Ado Tomson