Avan raamatus kalade elu tagamaid, oskusi ja omadusi, mis aitavad neil toime tulla nende elukeskkonnas, mis on muutlik nagu meiegi keskkond. Igal inimesel on kaladega oma suhe, olgu see siis seotud püügiharrastuse, toidukultuuri või lihtsalt huviga ja mõndagi sellest kajastan ka selles raamatus. Teemasid jagub veelgi – näiteks selle aasta jaanuari Kalale! Looduses numbris kirjutasin sellest, kust tulevad kaladele värvid ja miks need muutuvad.

Kalade meeltele ja maailmatajumisele on raamatus pööratud suhteliselt palju tähelepanu. Veealuse maailma asukate haistmist ja maitsemeeli uurisin päris põhjalikult Oslo ülikoolis ja neid tulemusi olen kajastanud ka raamatus. Kalamehed saavad nii mõnestki peatükist endale kasulikku kõrva taha panna. Näiteks seda, et karpkalalaste naha vigastamisel satub vette alarmainet, mis liigikaaslasi ja ka sugulasliike võimaliku ohu eest hoiatab. Kaladel tekib nn alarmreaktsioon ja kuni see kestab, on kala konksu otsa sattumine palju vähem tõenäoline.

Ka teema, mis käsitleb heli liikumist vees, võiks rohkem huvi pakkuda. Kuna helilained levivad õhust vette väga halvasti ja enamik helist sumbub, siis arvamus, et kalamehed ei tohiks omavahel üldse rääkida, ei pea paika. Samas jõuab kaladeni hästi vibratsioon, mis tekib kaldal või paadis astumisel, nad tajuvad seda peamiselt küljejooneelundi abil.

Kolmanda teemana võiks ehk esile tõsta kalameestele hästi teada tarkuse, et mitmed röövkalad on eriti aktiivsed just koidu ja eha ajal. Miks see nii on, ei ole ilmselt paljud kalamehed endale teadvustanud, aga raamatust leiate sellele seletuse.