Tekib kahtlus, et nädalaid enne keeluaja lõppu püütud hauge hoitakse mõrdades ja sumpades ning tuuakse mai alguses kokkuostu.
Tabelist 1 nähtub, et haugi väljapüük kõigub tugevalt. Mõnel kuul saavad kutselised kolm-neli korda rohkem kui teisel kuul. Selles suhtes paistab eriti silma maikuu. Muidugi, mõnel kuul kala liigub. Eriti mais, kui kude läbi ja haug näljane.
Tabel 1.
Vaatame tabelit nr 2, mis näitab lossimist kuupäevade kaupa. Kui vaadelda haugisaaki terve mai lõikes, torkab silma, et 95% suurtest kogustest on toodud ära hiljemalt 10. maiks. Edasi tiksub samadest kohtadest 10‒20 kilo kaupa … Kas tõesti tervel Läänemaal ja suursaartel tunneb haug kalendrit ning liigub selle järgi? Alates 1. maist kuni 10. maini ja siis tõmbab pidurit? Ei usu.
Tabel 2.
Kas tõesti ujub mõrda 8 tunniga 261 kilo haugi (vt rida Puise 01.05.2021)? Või kahe päevaga 872 kilo haugi (Vt Võrkaia, 02.05.2021)?
Kas tõesti ujub nädalaga Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal mõrdadesse 3,7 tonni haugi? Vaatame tabelit nr 3. Kas tõesti ujub nädalaga mõrdadesse 3 tonni haugi?
Ei usu. See viib mõtted ikkagi sinna, et asi pole päris puhas.
Tabel 3.
Kui paneme sinna kõrvale Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa terve maikuu koguse (9,3 tonni haugi), tekib väga suur vahe kuu algusega. Haug muutub regulaarseks külaliseks ja kõigil on sarnased kogused pärast 10. maid.
Sama eelmisel aastal ‒ kõik maakonnad kokku on saanud 13 tonni haugi, aga sellest kaalust tuuakse 3,5 tonni haugi kuu alguses, käputäie sadamate peale.
Avalikes tabelites on selgelt näha, et aastad pole vennad, aga pidurit tõmbab haug täpselt ühel ja samal ajal, mai alguses. Kui võtta ükskõik mis teised kuud, näiteks september, kus on ka kogused suured, on tulemus natuke teine (vt tabel 1).
NAD KOGUVAD HAUGI. Kalakaitset arendades kohtusin palju nii praeguste kui kunagiste kutselistega. Kui nendega sel teemal rääkida, tunnistatakse ausalt, et no ikka kogume/kogusime keeluajal püütud haugi, et see keelu lõppedes kokkuostu viia. See olla loogiline ja paljud teevad seda. Põhjenduseks veel, et egas keegi ei saa ju kontrollima tulla. Kui tulevad, saab öelda, et „need tulid mulle just paari tunniga mõrda sisse“ – ja ongi JOKK.
Keskkonnaamet lubab sel kevadel teostada järelevalvet ja kutsub üles mõrdadesse keeluaja lõppu ootama kogutud haugi vabatahtlikult vabastama. Kuid ... Need haugid, keda hakatakse koguma nädal-kaks enne 1. maid, võivad olla suure tõenäosusega kudemata haugid ja kuderändel. Tulemuseks on see, et haug, kes soovib kudeda, istub hoopis kotis. Nii jääb väga suur osa haugi kudemata. Aastad pole vennad, kuid 1. mai merel näitab seda, et osa haugidest on kudemata ‒ mõnel aastal rohkem, mõnel vähem. Mis jällegi toob meid algusesse tagasi – enne mai algust kutselise kokku kogutud tuhanded haugid ei saa ära kudeda.
Mina ootan riigi sekkumist, et kutselised kalurid oleksid edaspidi kohustatud oma mõrra keeluajaks hoopis püügilt eemaldama. Sest asju ei suudeta ausalt ajada – juba aastaid!
HEA TEADA
Kudekala koht ei ole keeluajal mõrras
Probleemile on reageerinud ka keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet oma ühise pressiteatega.
Muuhulgas saab sealt lugeda järgmist:
„Keskkonnaameti kinnitusel toovad kalurid maikuu esimese paari päevaga kaldale umbes neli korda rohkem haugi, kui keskmine päevasaak mõned päevad hiljem võimaldab. See viitab, et kudema suunduvad haugid on ujunud mõrda ja neid ei ole sealt enne keeluaja lõppu mitmeid päevi vabastatud,„ rääkis keskkonnaameti järelevalve peainspektor Ivo Kask. „Mulluste andmete põhjal püüdsid kutselised kalurid mai esimestel päevadel umbes 4 tonni haugi ja on alust arvata, et suur osa sellest on keeluajal mõrras hoitud kudehaug.“
Kask täpsustas, et head ja lihtsat lahendust probleemile ei ole. „Keegi ei eelda, et kalur käib mõrral vahetult keelu lõppemise päeva eelõhtul, kuid mitmeid päevi kogutud saagiga võetakse manti ausalt käituvate kalurite ja kogu keskkonna pealt. Seepärast keskendume oma tegevuses tänavu paar päeva enne haugi kudeaja lõppu riskipiirkondadele, et mõrdadesse kogunenud haug saaks vabastatud,” tutvustas Kask järelevalve plaane.
Kudeajal ei ole lubatud haugi püüda, hõivata või muul moel kinni hoida. Keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet kutsuvad kõiki kutselisi kalureid ja harrastuspüüdjaid haugi püüdma keeluaja lõppemisest alates.
Kommentaarid