Kuidas läheb Võrtsjärve kaladel? (8)

Tänavu on angerja- ja kohapüügiks head võimalused nii kutselistel kaluritel kui ka harrastuskalastajatel.

Angerjas on osa Võrtsjärve looduslikust kalafaunast. Paraku rajati 1950-ndate keskel Narva jõele hüdroelektrijaama pais, mis takistas angerja looduslikku rännet merest Võrtsjärve. Sellest tulenevalt on angerja asustamisega Võrtsjärve regulaarselt tegeletud alates 1956. aastast. Võrtsjärv on angerjale igati sobiv elupaik – madal (keskmine sügavus 2,8 m) ning tänu sellele kiiresti läbisoojenev ja hapnikurikas, kuna vesi ei kihistu ja seguneb hõlpsasti.

ANGERJAT SAAB VÕRTSJÄRVEL KA PAADIST PÜÜDA. Angerjasaaki mõjutab mõistagi asustamismaht. Kui ajalooline keskmine asustamismaht on olnud veidi alla 1 miljoni klaasangerja isendi aastas, siis näiteks 2014. aastal asustati järve peaaegu 3 miljonit klaasangerjat. Püügimõõtu kasvavad klaasangerjad umbes 7‒8 aasta jooksul, seega on 2014. aastal asustatud klaasangerjas täna jõudnud mõõtu, kus tegu ei ole enam „pliiatsitega”, vaid 400‒600 g kaaluvate angerjatega. Ka 2014. aastale järgnevatel aastatel on olnud asustamismahud üle keskmise, erandiks 2017 ja 2020 (asustatud vastavalt 0,31 ja 0,08 miljonit isendit). Sellest tulenevalt võib oodata, et angerjasaagid püsivad kõrgel tasemel ka järgnevatel aastatel.

Harrastuskalastajad püüavad angerjat eeskätt põhjaõnge ehk tonkaga ning just sellisel viisil olen ka ise angerjat edukalt püüdnud. Teades, kus angerjas liigub, võib teda tuulevaiksel ilma püüda Võrtsjärvel paadist ning see võib osutuda isegi päevasel ajal väga edukaks. Teine moodus angerjapüügiks on teha seda Võrtsjärvega ühenduses olevatel jõgedel. Populaarseim jõgi selleks on mõistagi Suur-Emajõgi, kust ta merre rändab, kuid angerjat on rohkelt ka näiteks Väikeses Emajões ja Õhne jões. Hiljutine uuring näitas, et Võrtsjärve asustatud angerjas on väga liikuv ja suur osa isenditest rändab järvest välja esimese kahe aasta jooksul. Osa angerjatest teeb korduvalt rändeid Võrtsjärve ja Peipsi vahel, liikudes mööda Emajõge.

Koha arvukus ja saagid on Võrtsjärves olnud viimastel aastatel stabiilselt head, seda eelkõige tänu sobivatele kudetingimustele, mis on suuresti tingitud ilmastikust. Soodne ilmastik tähendab koha jaoks stabiilselt sooja veetemperatuuri, mille juures kudemine toimub varem ja maimude kasvuaeg pikeneb. Sellistes tingimustes saab koha juba esimese eluaasta sügisel minna üle röövtoidule ja noorkalade talvine ellujäämus paraneb.

Möödunud aastal registreeritud koha rekordsaak koosnes peamiselt 2017. ja 2018. aasta põlvkondadest (51‒63 cm täispikkuses kalad). Järves on üsna arvukalt esindatud ka 2019. aasta kohapõlvkond, mis võiks jõuda püügimõõtu selle aasta sügiseks.

Kogemus näitab, et harrastuspüügivahenditega kohapüük Võrtsjärvest nõuab teadmisi ja õnne, aga järve arvestatav kohapopulatsioon jõuab kahtlemata ka Võrtsjärvega ühenduses olevatesse jõgedesse, kus koha hõlpsamini lanti haarab. Siinkohal tuletan meelde, et Võrtsjärvest püütava koha alammõõt (täispikkus 51 cm) on suurem kui teistes veekogudes.

HAUG EI PÄÄSE KUDEMA JA ARVUKUS LANGEB. Erinevalt eelnevalt mainitud kahest kalaliigist on Võrtsjärve haugi varu olnud stabiilselt madalas seisus. Eelneval aastal registreeritud 17,9-tonnine saak on peaaegu ajaloo kõige kesisem. Haugi kidurat arvukust põhjustab eelkõige madal kevadine veetase, mis takistab nende ligipääsu kudealadele (luhtadele). Võrtsjärvel takistab pilliroo ulatuslik pealekasv samuti haugi juurdepääsu kudealadele.

Sarnaselt teistele kalaliikidele tahab haug kudejärgselt stabiilseid olusid. Järsk temperatuuri muutus pärast kudemist võib hävitada haugivastsed. Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse teadlased on teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku tõsta Võrtsjärve haugi alammõõtu 45 cm täispikkuselt 50 cm peale. Julgustame kalamehi ka vetehunti kuni varude paranemiseni järve tagasi laskma.

Erinevalt Peipsi järvest, kus kutselise püügi reguleerimine toimub kvootide süsteemiga, on Võrtsjärve püük reguleeritud püügivahendite arvuga. Viimane on püsinud kaua samal tasemel ning seda põhjusega – üldine järve kalastiku seisund on hea ja püügi intensiivsus optimumi lähedal, võimaldades saada saaki ilma, et see kurnaks liigselt kalavarusid.