ENNEKUULMATU: Muhumaal varastati hiiest ohvrikivi (26)

Pühapaiga rüüstamise avastasid Muhu valla arengunõunik Mihkel Jürisson ning turismiettevõtja Martin Kivisoo, seisis Maavalla Koja kodulehel.

Kuna masinate jälgi polnud näha, siis on tõenäoline, et kivi viidi ära inimjõul. Kivi aseme varjamiseks oli sellele loobitud prahti

Teadlased avastasid pärase Tammemäe ja selle ohvrikivi 2005. aasta sügisel Muhus pühapaiku uurides. Kohalikud vanainimesed kõnelesid Tammemäel kasvavast vanast hiiepuust ning selle lähedal asuvast ümmargusest ohvrikivist, millel võis varem ande näha.

Mõned aastad hiljem ehitati hiie äärde selle sissepääsuteele omavoliliselt loomade nülgimiskuur ning maaomanik asus taotlema luba sinna jahimeeste puhkemaja ehitamiseks. Samas vaidlustas maaomanik hiie olemasolu ning sulges hiide viiva raja kividega.

Pärase Tammemägi koos ohvrikiviga esitati 2010. aastal kohaliku kaitse alla, kuid Muhu vald ei pidanud sellist kaitset vajalikuks. Järgnevalt esitas Tartu Ülikooli arheoloogiadoktor Heiki Valk hiie muinsuskaitse alla.

Varastatud ohvrikivi on veskikivi kujuline, kuid selle keskel pole auku. Kivi läbimõõt on 110 cm ja maapealse osa mõõdetud kõrgus 30 - 40 cm.

"Kivi varastajad on teinud saatusliku vea. Eesti põlisrahva jaoks on püha paik puutumatu ning pälvib sügavat austust. Nii pärimusest, lähemast minevikust kui ka kaasajast on teada rohkesti juhtumeid, kus püha kivi või paiga reostajaid, varastajaid ning lõhkujaid tabab haigus või õnnetused, mis rikuvad jäädavalt nende elu. Kahjuks võivad kannatada ka lurjuste lapsed, sündides vigasena või hukkudes varakult," kutsuti Maavalla Koja kodulehel vargad kivi tagasi tooma.