KONNATALGUD: sigimistuhinas konnad toimetatakse turvaliselt üle tee (1)

Konnasid aidatakse turvaliselt üle tee neljas talgukohas. Kokku on Eestis tihedama konnarändega maanteelõike, mis vajaksid kevadeti eraldi tähelepanu, kahekümne ringis.

Sellest nädalast teede kõrval askeldavad vabatahtlikud püstitavad rändekohtades ajutisi konnatarasid ning korjavad sigimistuhinas konnad õrnalt ämbritesse, et need turvaliselt üle tiheda liiklusega maanteede toimetada. Konnade abistamine toimub ka öösiti, kui konnad on aktiivselt liikumas.

Talgud erinevates Eesti paikades algavad sõltuvalt konnade käitumisest. Talgud võivad toimuda eri paigus eri ajal sõltuvalt kevadistest ilmaoludest ja Eesti-sisestest klimaatilistest erinevustest. Konnad teel(t) projektijuht Tanel Laan ütles, et vabatahtlikuna on registreerunud üle 200 konnasõbra ning varutud on mitu kilomeetrit konnatara materjali.

Talguliste ohutuse tagamiseks on talgukohtades koostöös Maanteeametiga kehtestatud ka kiiruspiirangud ning vajadusel kasutatakse liiklusreguleerijate abi.

Talgute käigus on plaanis ka konnade loendamine liigiti, et saada aimu rändel olevate liikide arvukusest ja rände intensiivsusest. Loendamise tulemused aitavad kavandada sarnaseid aktsioone tulevikus ning aitavad Maanteeametil paremini planeerida teedeehitust, et oleks arvestatud ka loomade rändekoridoridega. "Eestis hukkuvad kevadeti maanteedel peamiselt rabakonn, rohukonn, harilik kärnkonn ja vesilik", ütles Piret Pappel MTÜst Põhjakonn. "Sigimisrändel hukkuvad autorataste all parimas sigimiseas loomad," lisab Piret.

ELF kutsub ka autojuhte kevadise rände ajal tähelepanelikkusele, palub kinni pidada kehtestatud kiirusepiirangutest ning säästa kahepaiksete elusid.

Lõpptulemusena soovivad korraldajad näha rändekohtades spetsiaalseid konnatunneleid. Esimene konnatunnel Eestis on praegu ehitamisel Tallinna-Tartu maanteel Saula silla juures. Seni, kuni järgmised tunnelid valmivad, oodatakse aga vabatahtlikke konnatalgutel kaasa lööma.