Nastikud kipuvad massiliselt majja kostiliseks (47)

Kaja sõnul algas häda Matsi külas nastikutega paari aasta eest, kuigi maod on elanud seal ammusest ajast. Siiani kulgesid inimesed ja maod erinevaid radu. "Algselt turnisid pliiatsijämedused noornastikud verandal metsviinapuu väätides ja puuriidal, mullu tungis esimene isend tuppa ja sel suvel läks asi hulluks," räägib Kaja.

Paari päeva eest valgus üle meetri pikkune priske nastik esikulaest põrandale ja roomas välkkiirelt kööki. Koos täiskasvanutega on majas hetkel suvitamas neli last, kellest noorim on kolmene ja vanemad kümnesed. Kõige enam aga ehmus nastiku peale 35aastane täditütar, kes tabureti otsa hüppas ja karjuma hakkas.

"Kujutad ette, kui mingist ootamatust kohast voolab välja mingi suur angerjataoline madu... Õudne!" räägib Kaja, tunnistades samas: "Lapsed oleksid meelsasti nastikut lähemalt vaadanud, aga madu roomas pliidi alla ja pääses hiireaugu kaudu minema. Nüüd pandi auk Makroflexiga kinni, ei tea, kas jäi sinna lõksu."

Pererahva arvates kasutavad nastikud katusele jõudmiseks viinapuuvääte – katusel on kuumem ja rahulikum. Kuidas mõni isend katuselt tuppa pääseb, on siiani mõistatus.

Kaja meenutab, et möödunud suvel magades tundis ta läbi une kummalist käesilitust. "Tagantjärele olen kindel, et nastik roomas üle käe..."

Kõige tundlikumad on Kaja sõnul nastikute suhtes naised: "Nagu mingi krõps käib, on kõik toolide peal püsti. Nastikud mürgised ju pole, kuid hammustus oleks ju valus ikka. Tädi ütles, et äkki arvavad nastikud, et maja kuulub neile – inimesed on kõigest suvitajad."

Äsja sai suure ehmatuse osaliseks ka Pärnumaal Viinahaual elav kirjamees Hillar Kohv, kui märkas aknalaual suurt madu. "Sisises mulle vastu! Midagi nii jubedat pole ma veel senise elu jooksul näinud, et madu tahab suisa tuppa tulla," kirjeldab Kohv, kuidas ta matkalt koju tulles nastiku leidis. "Läksin mingit anumat otsima, et madu sisse ajada ja kuhugi eemale viia, aga selleks ajaks, kui anumaga tagasi jõudsin, oli ta kadunud." Mitu suve tagasi kohtus Kohv jaanipäeval maja taga ka rästikuga.

Proua ei julge enam lilli näppida...

Keila ja Paldiski vahel asuvas endises koolimajas elaval isamaaliitlasest poliitikul Aimar Altosaarel elutseb vähemalt meetripikkune nastik lillepeenras maja sokli kõrval.

"Koolimaja on vana ja väärikas koht, mille juures on roomajaid kogu aeg elanud," räägib poliitik. "Vaskussid ja sisalikud on igapäevased ja eelmisel aastal tuli üks väiksem nastik. Tänavu avastasime aga lillepeenrast lillede ja maja sokli vahelt igavesti suure nastiku. Ilus loom. Proua ei julge lilli enam eriti näppida. Peletan ussi aeg-ajalt minema, aga ta tuleb alati tagasi."

Altosaar märgib, et teda roomajad ei sega, samas tõdedes, et üldiselt on inimestel roomajaid raske taluda. "Kui ussi näppida, võib hammustada ka saada. Aga õnneks pole nastik mürgine ja rästikuid pole maja juures näinud. Looduses elades peab roomajatega arvestama, sellisel elulaadil on teatud hind." Roomajate elutsemine näitavat Altosaare sõnul ka seda, et keskkond on puhas.

Poliitik märgib, et kui naine ikka väga närviliseks muutub, viib ta ussi kuskile kaugemale. "Viimased paar päeva pole teda nüüd näinud. Sompus ilmaga poeb kuskile ära, päikesega tuleb lillepeenrasse peesitama. Tuppa pole ta veel roninud."

Spetsialist: nastik on täiesti ohutu!

Pärnus roomajate miniloomaaeda pidava Peeter Põldsami sõnul on rahulik kooselu nastikutega täiesti võimalik, sest nad pole absoluutselt mürgised ega hammusta. "Kes nastiku hammustusest räägivad, valu ja paistetust kirjeldavad, said hammustada ilmselt rästikult, kuid ei teinud madudel vahet," räägib Põldsam. "Äärmisel juhul võib hammustada väga suur nastik, kuid siis jääb sellele kohale vaid pisike punane kriips."

Kommenteerides nastikute invasiooni Matsiranna talumajja, oletab Põldsam, et ilmselt talvituvad nad vana maja põranda all ning ümbruskonnas on sooje kohti, kus muneda. Näiteks komposti-, sõnniku- või saepuruhunnikuid. Lähedal on ka vesi, sest nastikud armastavad vett.

"Nastik on ilus loom, kes ei kujuta kellelegi mingit ohtu," toonitab Põldsam. Lisaks hoiavad nastikud hiiri majast eemal, sest nood tajuvad roomajate lähedust. "Igasugused ussid mõjuvad hiirtele peletavalt, kuigi nastik eriti hiirejahti ei pea. Suured isendid muidugi söövad hiiri, kuid juba madude kohalolek mõjub närilistele peletavalt."

Põldsami sõnul ostis keegi ta tuttav hiljuti Muhu saarele maad ja siis tuli kurtma, et ussid. "Nendega tuleks ju maale minnes arvestada. Kui ussid ei meeldi, ei tasu maale minna."

Põldsam kinnitab, et rästikute puhul sellist invasiooni karta pole. "Rästikud satuvad elamistesse juhuslikult. Alles käisin Sindis ühest keldrist rästikupoega välja toomas," ütleb Põldsam, kes võimaluse korral appi tuleb.

Eestis elutsevad rästikud ja nastikud on looduskaitse all ja nende tapmine on keelatud.

Kuidas elamine maokindlaks muuta?

Priit Põldsami sõnul maal elades see päriselt ei õnnestugi, kuid midagi annab ära teha. "Koristage õu, niitke hein, vaadake ümbrus üle sellise pilguga, et roomajatel poleks kohta, kuhu pugeda," räägib Põldsam. "Pange kinni praod maja soklis, samuti igasugused hiire- ja muud augud. Tehke elamine võimalikult maokindlaks. Või siis kolige ära."

Abi saab loomakaitsjatelt ja keskkonnateenistuselt

Kindlasti ei pea koduaias madu kohates kohe päästjaid välja kutsuma, räägib päästeameti keskkonnateenistuse juhataja Reimo Raja. Tema sõnul saab maoteemalist nõu keskkonnainspektsiooni lühinumbrilt 1313. "Nemad annavad juhiseid, kuidas käituda või suunavad edasi konkreetse spetsialisti juurde. Eesti eri paigus tegutsevad ka loomakaitsjad, kes vajadusel appi tulevad."

Raja sõnul on päästeamet saanud viimasel ajal paar maoteemalist väljakutset: 16. juunil püüdsid päästjad Tapal Ambla maanteel maja eest kinni rästiku ning viisid ta eemale metsa. 5. juulil oli Jõhvis Narva maanteel asuva eramu panipaigas rästik. Päästjad panid mao kotti ja toimetasid metsa.