Mis kevad? Kured pöörasid otsa ringi! (17)

Eesti ja Läti rändlinnud on plindris – pesitsemishooaeg läheneb, kuid sooja ilma ei paista. Saatjatega varustatud linnud on üldiselt alles Vahemere ääres. Kalakotkas Ilmar veedab aga aega lausa Aafrika keskel Tšaadis.

"Kus sa ikka lähed, kui sulle lumi vastu tuleb. Tuleb oodata!" ütleb Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) teavituse ja hariduse projektijuht Riho Kinks.

EOÜ korraldas eelmisel nädalal linnuvaatlusi, kuid tulemusi eile veel kokku polnud loetud. Selge on see, et õues on endiselt talv.

"Nii niru aastat ei ole kunagi veel olnud, kohe ülekaalukalt. Nii vähe linnuliike ja nii vähe linde," sõnab Kinks.

"Kõige suurem üllatus oli valge-toonekurg, keda nähti. Kummaline aasta on tänavu."

Käesolevaks nädalaks ennustatakse Eestisse külmakraade koos lume ja lörtsiga. Kui aga soojaks läheb, on ka linnud kiiresti kohal.

"Kesk-Euroopast Eestisse jõudmine on mõne päeva küsimus," räägib Kinks.

Tema sõnul pole ohtu, et linnud käega (s.t. tiivaga) lööksid ning Eestisse ei tulekski.

"Nad ei mahu kõik sinna ära. Praegu nad ootavad kusagil frondi taga, et tuleks soojalaine. Esimesed luurajad muidugi käivad siin ja on nähtud ka seda, et lendavad tagasi. Seda juhtub igal aastal," teab Kinks.

Kevade esimesi ilminguid võib siiski täheldada.

"Kui vaadata, et vahtramahl jookseb juba ilusti ja jääpurikad on puudel näha, siis on see märk kevadest," räägib loodusfotograaf Remo Savisaar.

"Ma nägin juba kaks nädalat tagasi Saaremaal ära kiivitajad, ja esimesed saabujad, kes meile tulevad, on künnivaresed. Aga inimesed tavaliselt ei vaata selle järgi. Tavalise inimese jaoks on esimene kevadine saabuja ikka kuldnokk."

Ülipikaks veniv talv teeb aga Savisaare murelikuks.

"Kuna lumikate on hästi paks ja ta on täieliku koorikuga, siis hiirtel on seal lume all väga hea tegutseda. Aga kakk ei suuda küünistega läbi selle lumekooriku lüüa. Selle tõttu on kakud küll ohus. Nad nälgivad, nad peavad oma pesitsemise edasi lükkama või selle sootuks ära jätma."