Foto: AP/Scanpix
Loomad
28. mai 2013, 09:25

Laulvad loomad: vaalad suhtlevad, hiired laulavad lembelaule

Inimesed pole ainsad, kes suudavad viisijupi üles võtta – lindude ja putukate seas on mitmeid isendeid, kes naudivad laulmist. Kuidas on aga teiste loomadega?

Bioloogid defineerivad loomade laulmist kui heli, mida tehakse paaritumishooajal potentsiaalse kaaslase meelitamiseks või territooriumi kaitsmiseks. Kui aga kuulata näiteks vaalade laulu, on raske ette kujutada, et see kõik on üksnes kaitsemehhanism.

Kas siis on loomi, kes naudivad laulmist nagu inimesed? Mother Nature Network toob neist välja kuus.

Tenoritest põhjakalad

Isase põhjakala laulmine on pigem kui ümisemine, et meelitada emast oma pessa. Põhjakala ei võta üles keerulist viisi, vaid kasutab tenorilaadset heli kõige tavalisemaks suhtlemiseks.

Hiired ja Barry White

Kas teadsid, et hiired suudavad laulda nagu legendaarne Barry White? Emastega flirtides laulavad hiired armastuslaule, kuid kuna osad hiired on laulmises osavamad, tekib ka nende maailmas laulustaare ehk hiiri, kes emaste seas populaarsemad. Inimkõrv hiirte laulu ei püüa, kuigi on teada juhtumeid, kus see meiegi kõrvu kõlanud.

Küürvaalad laulavad korrapäraselt

Suured veeloomad laulavad samuti ... kaaslaste meelitamiseks, kuid hiljutised uuringud näitavad, et lauldakse ka enda asukohast teavitamiseks. Küll aga on huvitav, et vaalade laulust võib inimlaulule sarnaselt leida korrapärasust – süntaks on neil ohustatud imetajatel paigas.

Mehhiko nahkhiired laulavad armastusest

Nahkhiired tekitavad ultraheli, mida kasutatakse ka armastuslaulude laulmiseks. Texase ülikooli teadlased kuulasid sadu tunde nahkhiirte hittpalasid ning tegid kindlaks, et Mehhikos elavad nahkhiired laulavad emastele kindlaid lembelaule. Laulmist kasutatakse muu hulgas ka teiste isaste peletamiseks.

Mõõkvaalad laulavad kaaslastele

Nagu küürvaalad, nii laulavad ka mõõkvaalad, kes kasutavad omavahelises suhtluses üht keerulisemat "helisüsteemi" loomariigis. Mõõkvaalade laulmine oleneb sellest, kus nad elavad (neil on oma dialekt) ja asukohast olenevalt tehakse erinevaid helisid. Suurepärane oskus suhelda tuleneb ilmselt sellest, et mõõkvaalad on äärmiselt sotsiaalsed ja reisivad tihti suurtes karjades.

Beluugad kui merede kanaarilinnud

Beluuga vaalad on samuti üsna häälekad, mistõttu kutsutakse neid ka merede kanaarilindudeks, sest nad suudavad tekitada linnule sarnaseid helisid.