Esmalt ei võimalda seda kehtiv veeseadus, milles ei määratleta Ülemiste järve kallast kallasrajana. Tegemist on sanitaarkaitsealaga, kus on lubatud viibida vaid piiratud isikute grupil, kes täidavad keskkonnajärelevalve ja tervisekaitse, veehaarderajatiste teenindamise, metsa hooldamise, heintaimede niitmise ja veeseirega seotud tööülesandeid.
Teisalt suureneks inimeste lubamisega veekogu äärde järve mikrobioloogilise ja orgaanilise reostuse risk, kasvaks järve üldreostus ja erinevate vette sattuvate tehisainete hulk. Tekkiv reostus oleks toitaineks erinevatele veeorganismidele ning võiks viia bakterite massilise arenguni järves. Lisaks suureneks seoses toitainete hulga suurenemisega sinivetikate vohamise oht. Sinivetikad toodavad toksiine, mis võivad joogivette sattudes põhjustada tervisehäireid või mürgistusi inimese organismis.
Ülemiste järve veehaaret haldab AS Tallinna Vesi. Järv varustab tervisele ohutu joogiveega ca 380 000 tarbijat. Joogivesi, mis tuleb Ülemiste järvest läbi vee puhastusjaama on aastaid olnud hea kvaliteediga ning vastab kehtestatud nõuetele.
Praegu on õigusaktidega sätestatud piirangud kehtestatud selleks, et vähendada Ülemiste järve veehaarde võimalikku saastumise ohtu ning hoida vee puhastamisele tehtavaid kulutused madalad ja veehinnad tarbijatele vastuvõetaval tasemel.
Kommentaarid