Loomad

Koertespets Tiia Ariko: probleem ei ole koeras, vaid tema omanikus (33)

LISA KOMMENTAAR

paistab 23. veebruar 2017 13:01
et ei ole piisavalt spets
Kadri 12. veebruar 2014 18:16
Mina ei vii oma kolme väikest koera elusees suukorviga jalutama, veelvähem jäten neid kuskile suukorviga kinniseotult. Lihtsalt selleks, et neil oleks võimalus ennast kaitsta kelle tahes eest, olgu see siis inimene või teine koer. Olen ka nõus väitega, et "probleem on rihma teises otsas". Mõned inimesed lihtsalt ei tohiks koera võtta.
Muhv 12. veebruar 2014 11:12
Ma küsiks niipidi, et kui mitu inimelu on võetud meil aasta jooksul inimeste poolt ja kui mitu inimest/koera on tapetud koerte poolt? Siit tehke omad järeldused, et mis liik siin ohtlikum on.
Karu 12. veebruar 2014 10:20
Olen täiesti nõus, et kõik on omanikus kinni, aga vahel juhtub, et koer ise on haige psüühikaga. Meie pere pidi loobuma varjupaigast pärit segaverelisest penist, kuna ei saanud hakkama. Inimene, kes soovitas koerast loobuda, oli seesama Tiia Ariko. Tookord tundus, et see on jõhker ja julm, aga kui on valida laste heaolu ja koera vahel, siis on valik teadagi mis. T.A. on väga asjalik ja tark koera käitumisekspert, tundub debiilne, et mingi Mupo "ekspert" sõna võtab
Anne 12. veebruar 2014 10:18
to Jaak / 19:37, 11. veebr 2014
Olen teiega 100% nõus: Väga taasakaalukas ja mõistlik kommentaar!
pingu 12. veebruar 2014 08:04
Käitumisnõustajal on õigus... mul on tuttaval bullterjer. ainuke oht selle konkreetse koera juures on see, et ta lakub su surnuks. iga tema "karja" poolt aktsepteeritud inimene on ta suurim sõber. AGA seda koera on kutsikast saadik järjepidavalt ja korralikult õpetatud. Ja selleks, et kaitsta lollide omanike kasvatamatuid elukaid, käib see koer väljas rihma ja suukorviga.
Leian, et koeraomanikel peaks olema sama moodi load nagu on relvaomanikel. Kui sa ei oska oma koera kasvatada ja tema eest hoolitseda, siis jääd oma lubadest ilma ja ühtegi koera enam omada ei tohi... Soovitatavalt kaasneksid väga suured trahvid.
minu 12. veebruar 2014 07:45
arvates on kasvatamine üks asi ,aga koera iseloom ikka teine
mõned koeratõud on ettearvamatud
näiteks mul endal oli must terjer
tõug aretatud valvekoeraks
ma siiski ei teadnud kunagi, kuidas ta käitub
eriti, kui keegi võõras tuli mu elamisse
ilmselt nägi ta ohtu,kui inimene väga valjult rääkis või oli muidu liigutustelt bravuurikas
koer on ilus ja armas,eriti meeldis lastele,kuid ma ei lubanud kunagi lapsi ligi,sest ma pold kindel ,et ta ennast katsuda lubab,kuigi oma lastega oli ta vägagi sõbralik
samas võis ta ka rünnata teisi koeri,kes tulid ta juurde sõprust tegema
samas kunagi oli mul hundikoer,kes oli alati ettearvatava käitumisega
arvan,et palju ikka oleneb tõust
aga soovitan koeraomanikel hoida oma koerad kinni,isegi kui koer on väike
sest siis ei ole tal võimalik minna teise koera hammustusulatusse
Sups 12. veebruar 2014 07:11
Koeraspetsi väidet ei usu. Osad koerad on aretatud murdjaks- eugeenika. Nendele koertele piisab väga vähesest, et kaotada tasakaalu.

Sixtap 12. veebruar 2014 06:41
Kui lugeda neid kommentaare, siis silma hakkab, et kõik tahavad ALFAD olla.
Palju asjuoleks olemata, kui te oma koerale suudaksite Alfana käituda - teie lähete ees uksest -väravast välja; koju tulles viie minuti jooksul ei pööra mitte mingit tähelepanu koerale; tegelete koeraga siis kui teile sobib - mitte siis kui koer tahab; jne.
MIDA NOOREM KOER SEDA KIIREMINI TAIPAB, KES ON ALFA.
jura 12. veebruar 2014 05:40
Kui inimene rikub öörahu,politsei karistab,mastifi-raibe vöib löuta öhtust hommikuni aastaid ja midagi ei juhtu.
penn 12. veebruar 2014 00:11
Võõral territooriumil ründe sooritanud koera omanik on loomulikult ründajast enesest rohkem süüdi aga mida selle ärahoidmiseks ette võtta? Pakun välja seaduseelnõu, et kui vastutustundetu omaniku suukorvita koer peaks avalikus kohas kedagi hammustama, siis kordnik oleks lausa kohustatud kohale ilmuma ja selle koera elu oma teenistusrelvast kustutama. Rumalat koeraomanikku ei saa ju maha lasta. Kuid tema kanda jääksid kannatanu haiguskulud, rebenenud riiete kompenseerimine ning kopsakas trahv
to Ka koera omanik. / 21:57 11. veebruar 2014 23:53
ah mina olen süüdi kui sinu koer kedagi ründab. Tere talv, on ikka mõttekäik mõnel koeraomanikul. IQ test peaks olema kohustuslik enne kui inimene saab endale koera.
11. veebruar 2014 23:48
siiski probleem on koeras, tapjakoerad on mõeldud tapmiseks, vingerdagu koeraspets nipalju jui tahab, nad ei ole sülekoerad
koeraspets 11. veebruar 2014 23:27
niipaljukest peaks ikka möönma ja teadma, et koeratõud on erinevad, isegi tõusiseselt on suured erinevused, kasvata kuidas tahad. nagu inimlapski.
Kül meil on välja ilmunud igasuguseid spetse. 11. veebruar 2014 23:01
Kus sed "spetsi" koolitati? Vanasti igasugune ei nimetanud ennast spetsiks. Nüüd on isegu juhtivad koerakasvatajad ja ka kasside kasvatajad, kelledel kari kore-kasse korterites. Kortermajadest tulevad koerad minema lüüa ja vajadusel ka omanik kadugu oma lemmikloomadega. Kaua see asi kestab?
TO to Jaak / 19:37, 11. veebr 2014 11. veebruar 2014 22:14
nägid palju vaeva aga nagu õeldakse, pikk jutt on sitt jutt,seda enam,et püüad seda seostada poliitikaga.

Ka koera omanik. 11. veebruar 2014 21:57
Nõus.EGA KOER EI OLE SÜÜDI,ET PEREMEES ON LOLL.Ja uskumatult palju on meil inimesi kes koeri ei salli.Miks küll.Ikka juhtub,et koer ründab.Ta on ju loom.Me ju ei tea,mida loom arvab või kardab jne.Ikka juhtub.Õnnetus see ju on.Juhtus vanasti ja juhtub ka edasi.Aga sellest kohe nii suurt kära teha.Kas maksab.Miks ajada kõik koera kaela,et tema on kuri,paha,halb.Aga inimene ise ju need tõud on aretanud.Nii,et kes on süüdi.Meie inimesed ise olemegi.
Lgp Tiia ja teised koertelembid 11. veebruar 2014 20:49
Relvadega on analoogiline lugu, relv ei ole kunagi süüdi, süüdi on relva kasutanud kodanik. Ilmne. Relvad on keelatud. MIks? Meie teiega ju ei hakkaks üksteist laskma. Aga ikka on keelatud. Koidab?? Nii kaua kui ei ole olemas mehanismi, mis hoiaks saamatud omanikud ohtlikest koeraliikidest eemal, tuleb midagi ette võtta. Või lubame kõigile ikkagi relvad? Normaalne inimene ju ei kasuta seda valesti....
TIIU 11. veebruar 2014 20:14
Kirjutasin kommentaari, 19.48 ,aga jäi ütlematta tõsiasi, mida rohkem armastad ja hoolid oma koerast-koertest- seda rohkem kuulekust ja mõistmist saad vastu. on koerahaiged heas mõttes ja on inimesed, kes on koeravõõrad. Minul on kaks sakslast ja mitte noored,söövad minu palgast ja mitte halvasti, nii et , viimane aeg hakata abituid koeri kaitsma ebanormaalsete omanike eest.
copy to 19:37 11. veebruar 2014 20:03
Ühe pere lapsed võivad olla saanud pinnapealselt võttes sama kasvatuse, kuid 90% juhtudest on kumbalgi vanematest siiski eelistus ühe lapse vastu (mida teine kindlasti tajub), iga laps saab kodust väljas käies erineva kogemuse, mis tema edasist eluteed mõjutab. "Sarnaselt kasvatatud" laste endigi vahel valitsevad suhted, mis ise ei ole enamikel juhtudel absoluutses tasakaalus iga lapse poolt vaaadates. Sinu viis tõestada edasise elukäigu geneetilist ettemääratust on väga puudulik. Kaks Google isesõitvat autot peaks olema absoluutselt ühesugused, "geneetiliselt". Aga esimese läbitud saja meetri järel on nad juba milleski erinevad, tuhande kilomeetri järel üsna erinevad.
TIIU 11. veebruar 2014 19:48
Igal koeral peab olema kodu, kuid igas kodus ei pea olema koer. Koeratõud on nagu riided, täna on need moes, homme ei ole. See selleks, aga koer on koer, vahet pole, milline tõug, selge on see, et kutsika kasvatus algab kohe peale seda kui on ta oma uues kodus. Inimesed on ise ettearvamatud, närvilised, kellel on kiire ja veelkord kiire. Perenaine-peremees tuleb õhtul töölt tuju paha, väsinud, peretülid, agressiivne õhkkond ja see kõik mõjub koerale, rääkimata lastest.
vana 11. veebruar 2014 19:40
Olen täitsa nõus koeraspetsiga, et kindlasti on olemas probleemseid koeraomanikke,kes on üles kasvatanud probleemse (eelssodumuslikult?) koera. Aga mis edasi - kas ta soovitab koera asemel koeraomanik "magama" panna? Või kui palju üldse on "probleemideta" koeraomanikke?
Koerakasvataja 11. veebruar 2014 19:37
Nii nagu ühest perekonnast kasvavad sama kasvatuse juures täiesti erineva iseloomuga lapsed, nii on ka loomadega. Ühest pesakonnast kasvavad erineva iseloomuga koerad. Võid kasvatada ja koolitada samamoodi, kuid iga elusolend on individuaalne ja oma iseloomuga. Nii nagu pole ilmas ühtegi ühesuguse iseloomuga inimest nii pole ka koera. Päris koeraomanikku ka siin süüdistada ei tasu. Koeraomaniku süüdistajad proovigu kasvatada üks pesakond koeri ülesse ja siis tegelikult näete, mis karjas toimub ja kes kuidas iseloomu näitab. See kutsikas, kes ei talu juba kuu vanuselt silitusi ega süllevõtmist (hammustab ja rabeleb sülest maha), sellest tuleb tegelikult kuri koer. Elu on nii näidanud.
to Jaak 11. veebruar 2014 19:37
Viimaste aastakümnete uurimused näitavad, et geneetika mängib siiski üsna väikest rolli käitumisel. Kui rääkida koertest ja eriti kutsikatest, siis vaevalt 1-2 protsenti sündinud kutsikatest on nähtavalt väärastunud käitumisega, mida võiks pidada geneetiliselt mõjutatuks. Selline käitumine on siis tavaliselt ülim argus, vähemal määral agressiivsus. Ka selliselt käituvate kutsikate puhul on võimalik oskusliku koolitusega ja vajadusel ravimitega nende käitumist muuta. See nõuab küll roppu moodi kannatlikkust, järjepidevust, tahtmist ja teadmisi aga see on teostatav. Ühe sellise kutsika kasvatamisele ja koolitamisele panustatud ajaga ja energiaga on võimalik normaalseteks inimühiskonnas hästi hakkamasaavateks koerteks kasvatada 4-5 normaalset koera. Ka argade kutsikate puhul vaieldakse selle üle, kas tegu on ikka ainult geneetilise eelsoodumusega või hoopis emalt õpitud käitumisega või mõlemaga kombineeritult.
Valdavalt on sündinud kutsikad siiski kõik normaalse käitumisega, nn normaalsed tavalised koerad. Edaspidine sõltub kõik sellest, missuguse koeraomaniku juurde nad satuvad, mis tingimustes nad elavad (inimestega lähemalt suhtlemist vajav koer, kes elab õues üksi keti otsas, läheb peast soojaks sõltumatult sellest, kas ta on normaalne koer või nn "geneetiliselt" haige koer, viimasel juhul lihtsalt kergemalt), kas ja kuidas neid kasvatatakse ja missugusi kogemusi nad elu jooksul saavad.
Tüüpilisemalt on koeraomanikud hädas hoopis sellega, et kui nad valivad endale normaalse kutsika, kasvatavad teda korralikult nii nagu peab, siis ühel hetkel kohtuvad nad agressiivse koeraga (vahet pole, kas rihmastatud või rihmastamata, suure või väikesega, tõukoeraga või krantsiga, ja ükskõik, mis tõugu koeraga) ning koer, sõltumata tema vanusest, saab halva kogemuse. Paremal juhul, halvemal juhul tuleb kulutada raha ka tema ravimiseks. Sõltub koera iseloomust, koeraomaniku käitumisest, edasisest koolitusest ja edasistest samalaadsetest situatsioonidest või nende puudumisest, kas koer saab sellest vahejuhtumist üle ja käitub normaalselt edasi või õpib ta, et võõrad koerad on ohtlikud ja parim kaitse on rünnak. Viimasel juhul on võimalik koera veel vägagi ümber koolitada aga kuidas kujutada ette sellise koera koolitust, kui olete suutnud koerale just selgeks teha, et teised koerad on täiesti ok ja teie koer käitub võõraste koerte juuresoekul juba normaalselt, kui tuleb järgmine rünnak? Peale mitmendat korda te loobute ja hakkate võõraid koeri võimalusel vältima? Peale esimest? Peale teist? Peale viiendat või kümnendat? Või olete kangekaelne ja jätkate alati, kuni lõpuni? Viimasel juhus soojad õnnitlused, olete vähemuse hulgas. Kahjuks on see Eesti koerapidamise juures hetkereaalsus. Minu meelest see on koht, kuhu peaks MUPO panustama, mitte kirjutama võhiklikult tapjakoertest. Kui teha statistikat koerarünnakute, nende tõsiduse, tõugude (kahtlane koht, sest väga paljud inimesed ei suuda tõuge määrata ja nii saavad paljud täiesti asjassepuutumatud tõud väära tähelepanu) ja rünnakute sageduse kohta, oleksid tulemused mõnede jaoks üllatavad. Mis ei tähendaks seda, et koerarünnakud pole probleemiks või nagu oleksid konkreetsed tõud probleemiks. Kui poleks rihma otsas ühte agressiivset koera, oleks samal omanikul rihma otsas teine agressiivne koer. Koerte asemel tuleb tähelepanu suunata koeraomanikele, sest koerad on asendatavad. Ja mitte esitada MUPOl Keskerakonna stiilis hüüdlauseid ja valimisloosungeid, vaid tegeleda probleemiga reaalselt, et igale juhtumile järgneks ka käega katsutav tulemus. Vastasel juhul jätkub kõik endistviisi, kui kollane ajakirjanduslik vaht on lahtunud. Ma muidugi saan aru, et MUPO ametnikel on väga tülikas rihmastamata koeri taga ajada ja omanikke kindlaks teha (Tallinnas peaks kehtima kohustuslik koerte kiipimine, mis peaks nende jalavaeva kergendama) või üldse probleemidele reageerida, kuid katsuge sellega siiski ka reaalselt tegeleda.

uh 11. veebruar 2014 19:36
Ma ütleks selle peale lihtsalt ...trallalallaalaaaaa
SUUKORV 11. veebruar 2014 19:34
Küsimus suurele ringile - Kas on keegi saanud suukorvi kandvalt koeralt pureda?
MIKI 11. veebruar 2014 19:22
"Kõik saab alguse rumalast koeraomanikust." Rumalus ei ole seadusega karistatav, vaid inimõigus ja rumaluse tagajärjed ka mitte. Minu arvates on koerad õige mitu inimest meie Vabariigi ajal tapnud, aga ega midagi, puregu edasi, küll psühholoog koerakest aitab.
priit 11. veebruar 2014 19:04
kõik ei ole koerainimesed,koera hakatakse õpetama 2kuuselt ja läbi mängu,kui tead et su koer ettearvamatu siis lahti ei lase
Sixtap 11. veebruar 2014 18:23
Uurige Jan Fennelli "Koerakuulajat". Ehk saab midagi selgemaks. Tõsi ta on, et kõik koera hädad saavad alguse rumalast omanikust ja üldsegi pole tõsi, et midagi ei saa muuta, aga selleks tuleb kahejalgsel "jumalal" selgeks teha hundikarja elu põhitõed.
http://www.varrak.ee/product/8213/?cid=2673
koerapidaja 11. veebruar 2014 18:06
Koerapidamise reeglid võivad ju olla ja paberil isegi kirjas ,et ka karistatakse kuid kui üks osapool sellega nõus ei ole ei saa ka trahvi määrata.Samuti oleks tore kui karistatakse ka selliseid koeraomanikke ,kelle koer öisel ajal rikub naabrite öörahu oma põhjuseta ulgumise ja haukumisega.Sellistel juhtudel ei aita ei looma omanikega rääkimine ega ka politsei poole pöördumine nii ,et teeks ka ettepaneku karmistada koerapidamis tingimusi erasektorites.
11. veebruar 2014 18:02
koertespetsi jutt oli vägagi okei ja siis võtab sõna mupo ja mul silmad kõõritavad peast välja.
give me a break! 11. veebruar 2014 18:02
Ärge hakake jama ajama ja tobedaid kiidulaule ja oode teatud tõugudele ülistuseks laulma. Vaevalt surnud koera omanikke huvitab, et TEGELIKULT on bullterjerid väga sõbralikud koerad. Bla-bla-bla, mul on üle 30-aasta olnud pidevalt koerad ja kõike ei saa kasvatusega muuta, on haige psüühikaga koeri ja geneetiliselt ebastabiilseid isendeid. Ja tohutu hulk saamatuid koeraomanikke, kes arvavad, et koerad kasvavad nagu iseenesest suureks ja targaks. Kõige kurvem on see kui esmalt rikutakse koer oma oskamatusega teda kasvatada ja siis tulevad nn. spetsialistid, kes hakkavad tegelema rikutud psüühikaga koeraga ja kujutavad ette, et teevad midagi väga õiget ja head.

Jaak 11. veebruar 2014 17:54
Jah, kasvatusel on väga tähtis osa, aga siiski iga elusolend on individuaalne ja iseloom ja olemus on suuresti kaasa antud geneetikaga ja kõik EI olene ainult kasvatusest.