Ilm

MIS VÕIB TUUA MAAILMALÕPU? (21)

Katrin Pauts, 15. veebruar 2014 08:00
Põhja-Korea tuumanuppu hoiab tujukas diktaator.Foto: AFP / Scanpix
Kas apokalüpsise põhjustavad Põhja-Korea tuumapomm, Hiina mutandid või Ameerika supervulkaan?

Maa pole põrmuks põrunud ühelgi neist kordadest, kui mõni ilmalõpu-usklik praepannil või pilvetutis apokalüpsist silmab. Kuid, nagu väidab veebileht atlasobscura.com, varitseb maailmalõpp meid tõepoolest mitmes paigas, mille ohtlikkus on hoomatav ka selgele mõistusele. Kas ja kuidas võiks apokalüptiline häving tegelikult valla pääseda?

Samal teemal

Põhja-Korea tuumanuppu hoiab tujukas diktaator

Kurikuulsa Põhja-Korea ettearvamatu käitumisega noor diktaator Kim Jong-un on tsiviliseeritud läänemaailma ehmatanud juba mitu korda, viimane meieni jõudnud barbaarsus oli Kimi onu ja tema pere halastamatu hukkamine. Peale lihtsa püssi on ebastabiilse Kimi käsutuses ka meie kõigi eludele ohtu kujutav tuumarelv. Möödunud aastal läkski Korea poolsaart poolitavate tagurliku Põhja- ja läänepärase Lõuna-Korea (ning viimase liitlase USA) vaheline konflikt nii kuumaks, et kogu maailm kartis hingevärinaga, et väidetavalt raketid juba valmis pannud Kim vajutabki nuppu ja vallandab tuumasõja. Tõsi, kuigi Põhja-Korea viis möödunud aasta kevadel läbi paar tuumakatsetust meres, arvavad eksperdid, et riigi surmarelva tegelik võimekus ei ulatu veel selleni, et täita Kimi ähvardus ja USA maa pealt pühkida. Rahvusvaheliste julgeolekuekspertide hinnangul on Põhja-Koreal praegu 12–27 tuumalõhkepead (kogu maailmas arvatakse neid olevat kokku 17 300, tuumariikidena on teada veel ka USA, Venemaa, Prantsusmaa, Hiina, Suurbritannia, Iisrael, India ja Pakistan). Kuna riigil on looduslikud uraanimaagivarud, kasvab võimsus lähiaastatel küllap veelgi. Arvatakse, et uue jääaja esilekutsumiseks piisab saja tuumapommi lõhkamisest.

Jaapanis Fukushima tuumajaamas piisab katastroofiks kas või ühest liigutusest

Pärast 2011. aasta 11. märtsi maavärinat tuli Jaapanis Fukushima piirkonnast evakueerida 300 000 inimest, sest sealne võimas tuumajaam oli kannatada saanud. Seda loetakse suurimaks niisuguseks õnnetuseks pärast 1986. aasta Tšernobõli katastroofi. Fukushimas lekkis maapinda tuhandete tonnide kaupa radioaktiivset vett, mis Vaiksesse ookeani imbudes andis ränga hoobi riigi kalandusele. Praeguseks on meediakära vaibunud, aga samal ajal käib üsna suure saladuskatte all ikka veel töö tuumajaama hävinud osas. Tohutu ettevaatlikkusega üritatakse sealt eemaldada rikutud tuumavardaid – üks väär liigutus, ja inimkond seisab silmitsi seninägematu hävinguga, mille kõrval kahvatuksid mitukümmend tuhat Hiroshima pommiplahvatust. Mõned paranoilisemad eksperdid on soovitanud koguni terve maailma põhjapoolkera aegsasti evakueerida. Kuigi viimane on ehk ülepakutud reaktsioon, on oma kartusi vaoshoitumas vormis väljendanud mitmed teadlased ning see, et Fukushima katastroof ripub endiselt potentsiaalse surmakülvajana meie peade kohal, on fakt.

Atlantas hoitakse surmatõbede kollektsiooni

USA suurlinnas Atlantas asub haiguste kontrolli ja ennetamise keskus, kus on hoiul surmahaiguste näidised, nende hulgas linnugripp, marutõbi, tuberkuloos ja teised. See on üks kahest teadaolevast rõugeviiruse hoiukohast maailmas. Loomulikult hoitakse näidiseid ülirangelt turvatuna, kuid mõte nende vallapääsemisest on siiski õõvakülvav. Väikese ehmatuse elasime üle 2012. aasta veebruaris, kui ühes kompleksi rajatistest tuvastati õhuleke. Õnneks ei käinud kõnealuses laboratooriumis parajasti ühtegi katset, sest vastasel korral oleks mitu kompleksi pahaaimamatut külastajat mõne hetke jooksul nakatunud. Kindel on see, et kui kusagilt võiks ka reaalses elus valla pääseda zombi-filmidest tuttav õudusstsenaarium, on see Atlanta.

Yellowstone’i rahvuspargis USAs tukub üliohtlik supervulkaan

Yellowstone’i rahvuspark USAs ei ole esmapilgul see, mida taipaks seostada apokalüpsiseohuga. Samas: lähemalt uurides tundub see olevat üks tõenäolisemaid maailmalõpuvallandajaid. Rahvuspargi intrigeerivaim paik on Saaremaa-suurune vulkaanikraater, mis tekkis juba üle 600 000 aasta tagasi tohutu purske tagajärjel. Sääraseid purskeid on Yellowstone’i ajaloost teada kolm, neist kõige esimene kärgatas kaks miljonit aastat tagasi, järgmine miljon aastat tagasi. Seega on tõenäosus selle katastroofi kordumiseks laias laastus üks miljoni vastu, ent kui see kord juba juhtub, võivad meie elupäevad olla vabalt loetud. Võrdluseks: kui 2010. aastal piisas Islandi Eyjafjallajökulli vulkaani purskest, et seisata veerandil planeedil lennuliiklus, on Yellowstone’i suurel tukkujal selle viimase purske tagajärgede põhjal rehkendatult väge 10 000 korda rohkem. Kuigi purske tõenäosus pole kuigi suur, võib saatuslik päev olla kardetust lähemal, sest maakera on viimasel poolaastal üles näidanud keskmisest kõrgemat vulkaanilist aktiivsust.

Hiinas üritatakse püüelda ülirassi loomise poole

Ohtu inimkonnale arvatakse varitsevat ka Hiinas Pekingi geneetikainstituudis, mida peetakse üheks võimsamaks sedasorti teadusasutuseks kogu maailmas.

Seal on kaardistatud nii ürginimese kui ka hiidpanda genoom, rääkimata taimedest, väiksematest putukatest-mutukatest ja rohkem kui 1000 bakterist.

Väidetakse, et instituudis kloonitakse igal aastal 500 siga – et nendega katseid teha. Kõik see on viinud selliste programmide väljatöötamiseni, mis lubaksid inimestel valida, millist järeltulijat nad soovivad.

Projekti kallal töötavad teadlased on väitnud, et see võimaldab tulevikus saada targemaid lapsi ning iga uue põlvkonna intelligentsuskvoot oleks 15 palli võrra kõrgem eelmise põlvkonna keskmisest. Lõpuks peaks nõnda tekkima ülirass, millest unistas juba Hitler.

Kui läänes pärsivad julgeid geneetilisi eksperimente muu hulgas religioon ja eetika, siis hiinlased niisuguseid piiranguid ei tunnista. Õnneks tundub aga, et eelkirjeldet programm edeneb üsna aeglaselt ja tulemusi me lähisajanditel ei näe.

Samal teemal

03.06.2011
Yellowstone'i jõgi reostus naftatoru lõhkemise tagajärjel
08.00.2011
Maailm lõpeb kahe aasta pärast! Või siiski mitte?
03.02.2001
Tuli teeb teed uuele elule